Metamaterjal näib kuumutades külmem
 Harvardi füüsikud leiavad ajakirjasPhysical Review X ilmunud uurimuses, et vanaadiumoksiidiks kutsutava ühendi võime soojuskiirgust peegeldada muutub kuumutades järsult, misläbi erineb infrapunakaameraga mõõdetud temperatuur selle tegelikust temperatuurist paarikümne kraadi võrra, pakkudes potentsiaalselt uusi lahendusi varjestamistehnoloogiate loomiseks.   Vanaadiumoksiid on eriline. Juba rohkem kui pool sajandit tagasi leiti, et selle elektrilised omadused muutuvad juba suhteliselt väikese temperatuuritõusu mõjul väga kiiresti. Nii ei juhi see elektrit küll toatemperatuuril, ent umbes 70 °C juures hakkab oksiid seda oivaliselt tegema. Omaduse uurimine osutus siiski küllaltki raskeks, kuna suuremad kristallid hakkavad muutuse käigus pragunema ja purunevad väikesteks tükkideks.   Materjalide sünteesimises tehtud edusammud on aga hiljuti võimaldanud hakata kasvatama äärmiselt puhtaid õhukesi kilesid. Sellesse teiste aatomite lisamise ja defektide tekitamise läbi saab selle omadusi täpselt kontrollida. Lisades sellele mugava asjaolu, et siirde ajal muutuvad ka vanaadiumoksiidi optilised omadused, kujutab see suurepärast metamaterjali kandidaati. Materjalide klassi iseloomustavad omadused, mida loodusest ei leia.   Federico Capasso töörühm leidis, et sellest koosnevate õhukeste kilede infrapunavalgust peegeldavale pinnale asetamine paneb hübriidi peegeldatava soojuskiirguse hulga sõltuma rangelt temperatuurist. Kuna neelatava ja peegeldatava kiirguse hulk mõjutab omakorda kiiratava infrapunavalguse hulka, saab kontrollida ka sellega kaetud keha näivat temperatuuri.   Kilega kaetud safiiri kuumutades kinnitas töörühm, et  74 °C juures näib see infrapunakaamerale selle tegelikust temperatuurist 20 °C võrra külmemana. Saja kraadi juures kiirgab see juba poole vähem infrapunakiirgust kui 75 °C juures. Tavalised argielus kohatavad objektid hakkavad temperatuuri tõustes üha enam soojuskiirgust kiirgama.   Capasso oletab kolleegidega, et kile moodustavate nanostruktuuride ja aluspindade muutmise läbi on võimalik siirde temperatuuri oluliselt muuta ja tuua see isegi toatemperatuurini. Kuigi nähtuse ära kasutamine pakub uute varjestamistehnoloogiate ja aktiivse kamuflaaži näol huvi sõjatööstusele, leidub sellele rakendusi ka tsiviilelus. Sarnase nähtuse abil oleks võimalik nii satelliitide kui argisemate esemete jahtumist aeglustada ja kiirendada.   Töörühma uurimus ilmus ajakirjas Physical Review X. Toimetas Jaan-Juhan Oidermaa 
