Lõuna-tirtshamstrikud skorpioni nõelamist ei pelga
 Bioloogid teatavad ajakirjas Science ilmunud töös, et on kindlaks teinud mehhanismi, mis võimaldab Põhja-Ameerika kõrbetes elavatel lõuna-tirtshamstrikel ignoreerida mandri ühe ohtlikuma skorpioni nõelamist. Avastus võiks pikemas perspektiivis hõlbustada kõrvalmõjudeta valuvaigistite loomist.   Kuigi valu võib olla ebameeldiv, on see äärmiselt kasulik nähtus. Reaktsioon võimaldab ohtlikest ja potentsiaalselt vigastustega lõppevast olukordadest õigel ajal põgeneda. Valu tekitavad mürgid pakuvad samal ajal suurepärast kaitsemehhanismi või ülestimulatsiooni läbi taktikalist eelist saagi küttimisel. Vastava mõjuga toksiinid on oma arsenali lisanud ka Ameerika kõige mürgisem Centruroides sculpturatus'eks kutsutav skorpion. Ent lülijalgsel on sellegipoolest looduslik vaenlane. Mürgi tekitatavat äärmuslikku valu suudab taluda pelgalt 40-60 grammi kaaluv lõuna-tirtshamstrik.   Kohastumus pakkus huvi neurobioloog Ashlee Rowe töörühmale. Katsed kinnitasid, et väike näriline pole valutunnet täielikult kaotanud. Nii ilmnes valureaktsioon nii süstide tegemisel kui kokkupuutel formaliiniga. Seega pidi kohastumus muutma närvisüsteemi väga kindlal viisil. Erinevatele valustiimulitele reageerivaid keemilisi kanaleid on imetajatel töörühma õnneks suhteliselt vähe. Nii suutsid bioloogid hõlpsasti kindlaks teha, et skorpioni mürgikokteil mõjutab eesmärgi kohaselt toimides neist kahte – Nav1.7 ja Nav1.8 kanalit.   Naatriumi ioonide rakkudesse ja neist välja pumpamine esimese kanali kaudu algatab valusignaali, mil teise kaudu edastatakse signaal ajju. Valu tundmiseks peavad mõlemad aktiivsed olema. Koeproovidega katseid tehes leidis töörühm, et mürk avab küll Nav1.7 kanali, kuid mitte Nav1.8. Veelgi enam, C. sculpturatus'e sünteesitavad mürgimolekulid näivad kanali täielikult blokeerivat. Nõnda ei tundnud hiired isegi formaliini poolt põhjustatavat valu, kui selle manustamisele oli eelnenud mürgisüst.   Nav1.8 kanali ehitust kodeeriva geeni järjestamine ja selle kõrvutamine koduhiire vastavat kanalit kodeeriva pärilikkusainega näitas, et immuunsuse tagas vaid kaks aminohappe muutust. Koduhiirel on mürgile reageeriva valgu 859. liige glutamiinhape ja 862. liige glutamiin. Lõuna-tirtshiirel on vastavad aminohapped oma kohad aga ära vahetanud. Samal ajal jääb veel selgusetuks, millisele skorpioni mürgikokteili kuuele toksiinile valk täpselt reageerib.   Selle kindlaks tegemisel võiks toksiini ja muteerunud  Nav1.8 kanali edasine uurimine sillutada teed valguvaigistite loomisele, mis peatavad ajusse konkreetse valusignaali edastamise. Sellega saaks vältida  kasutatavate valuvaigistite kõrvalmõjusid, nagu näiteks tuimust või uimasust.   Töörühma uurimus ilmus ajakirjas Science. Toimetas Jaan-Juhan Oidermaa 
