'DNA-kell' näitab kudede vanust
 Bioinformaatikud leiavad ajakirjas Genome Biology ilmunud töös, et inimeste erinevate rakkude ja kudede vanust on võimalik suhteliselt täpselt ennustada neis leiduva pärilikkusaine metülatsiooni põhjal. Lähenemisviisil põhineva hinnangu kohaselt vananevad vähiga nakatunud koed tervetest märgatavalt kiiremini, samuti ilmutab kiiremaid vananemismärke rinnakude.   Keha vanuse määramiseks sünnikuupäeva kasutamine on imelihtne. Ometigi ei pruugi see peegeldada kogu tõde – seda näitavad kasvõi klassikokkutulekud. Teadlased on seeläbi juba pikalt otsinud alternatiivset ja objektiivset viisi rakkude vanuse leidmiseks. Viimastel kümnenditel on kellana üritatud kasutada kromosoomide otstes kaitsvat rolli täitvate telomeeride pikkust. Paraku pole selle kasutamine seni väga praktiline olnud. Lühemas perspektiivis on andnud lootust normaalseks arenguks hädavajalik DNA-metülatsiooniks kutsutav nähtus.   Teatud pärilikkusaine moodustavate nukleotiidide – tsütosiini ja adeniini – külge on võimalik lisada metüülrühm. Metülatsioon vaigistab sellega pöördumatult geenide avaldumise. Näiteks teavad seeläbi rakkude jagunemisel isegi tütarrakud, mis rolli nad täpselt täitma peavad. Sellel rajaneva meetodiga on suudetud pelgalt süljeproovi abil määrata tundmatute inimeste vanus viie aasta täpsusega. Uues töös leiab Steve Hovarthi juhitud töörühm, et lähenemisviis võimaldab veelgi suuremat täpsust. Seose abil on võimalik leida isegi üksikute kudede vanus.   Töörühm võttis aluseks 82 andmebaasi, millesse on koondatud kokku kaheksa tuhat erinevatest kudedest võetud DNA-metülatsioonist aimu andvat proovi. Kokku esindasid need 51 inimest. Samuti uuris Hovarth kuute tuhandet vähipatsientidelt võetud proovi. Kokkuvõtlikult leidis ta oma töörühmaga 353 piirkonda, mille metülatsioon elu vältel kasvab või kahaneb. Leitud seoste usaldusväärsuse kontrollimisel suutis ta erinevate kudede proovide põhjal määrata inimeste vanuse paari aasta täpsusega. Vastsündinute kudede vanus oli nullilähedane, mil alles diferentseerumata rakkude puhul oli vanuse hinnang oodatult negatiivne.   Tulemuste põhjalikumal analüüsil leidis töörühm lisaks, et naiste rinnakoe pärilikkusaine metülatsiooni põhjal määratav vanus on inimeste kronoloogilise vanuse suhtes kahe aasta võrra nihkes. Rinnavähki põdevate patsientide puhul võis terve ja nakatunud koe vanuse vahe ulatuda tosina aastani. Teised 20 vähitüüpi tõstsid keskmiselt rakkude vanust 36 aasta võrra. Seega võib 'DNA-kell' pakkuda võimast tööriista vananemisalasteks ja vähi- ning HIV-uuringuteks.   Ent hoolimata meetodi suhtelisest täpsusest jääb uurimusega seonduv põhiline küsimus veel hetkel vastamata. Töörühm ei suutnud leida otsest mehhanismi, mis vananemist DNA-metülatsiooniga seob. Selle leidmiseni on tegu vaid statistilise mudeliga.   Töörühma uurimus ilmus ajakirjas Genome Biology. Toimetas Jaan-Juhan Oidermaa 
