Teatud mürgised ained toidus võivad mõjuda seni arvatust madalamates doosides 
 Eesti maaülikooli professori Tõnu Püssa sõnul on viimase aja teadusuuringute tulemuste põhjal leitud, et lihasse ja ka teistesse toiduainetesse nende tootmise või töötlemise käigus sattuda võivad teatud tüüpi mürgised ained võivad seniarvatust oluliselt madalamates annustes pikaajalisel tarvitamisel põhjustada ebasoovitavaid füsioloogilisi toimeid.   "Tänapäeval on keemiliselt saastatud toiduga saadud ägedad mürgistused haruldased, toidutoksikoloogia põhifookuses on üha enam pikaajalisel manustamisel toimivad ained," rääkis professor Püssa. "Pikaajaline ehk krooniline toksiline toime võib põhjustada või kaasa aidata vähktõve, südame-veresoonkonna, närvisüsteemi jt krooniliste haiguste arengule."   Madala doosi hüpotees puudutab eelkõige aineid, mis toimivad hormoonsüsteemi häirijatena ehk hormoonide matkijatena. "Üha enam koguneb andmeid selle kohta, et sellised ained võivad omada inimese organismi jaoks ebasoovitavat toimet juba oluliselt madalamates doosides, kui seni arvati," rääkis Püssa.   Klassikalise monotoonse doos-mõju sõltuvuse asemel on neil juhtudel tegemist koguni mittemonotoonse U-kujulise kõveraga – see tähendab, et kui tavapäraselt doosi alanemisel nõrgeneb ka aine mürgine toime, siis nende ainete korral  hakkab teatud doosist madalamale minnes toime hoopis uuesti tugevnema. "Kõige enam kahtlustatakse praegu ainet nimega bisfenool A, mis on võimeline leostuma toiduainetesse plastikpakenditest, kuid kahtluse all on ka teisi pakendimürke  ja inimtekkelisi keskkonnamürke," sõnas Püssa. Professori hinnangul tuleb selliste ainete sisalduse maksimaalselt lubatud tasemed toidus ümber hinnata. Euroopa Toiduohutuse Amet (EFSA) on sellega bisfenool A näitel juba algust teinud.   Püssa rõhutas veel, et väga paljudel juhtudel ei toimi mürgina üldse mitte see aine, mida mürgiseks loetakse ja mida on võimalik sisse süüa või hingata, vaid hoopis selle aine muundumise produkt, mis tekib organismis ainevahetuse tulemusena. "Seega sõltub mingi aine mürgisus küllaltki suures osas konkreetse organismi geneetilistest ja füsioloogilistest näitajatest, seal hulgas elustiilist ja toitumisest." Tänu Eesti maaülikooli toiduhügieeni osakonna labori keemilise analüüsi aparatuuri arengule on nüüd võimalik palju täpsemalt uurida võõrainete ainevahetuse saadusi ja sellest ka toksikoloogilisi järeldusi teha.  Tõnu  Püssa tutvustas  eelkirjeldatud seisukohti  sel aastal toimunud 59.  rahvusvahelise lihateaduse ja -tehnoloogia kongressi (ICoMST-2013)  plenaarettekandes, olles esimene Eesti teadlane, keda sellel mainekal  kongressil ühte põhiettekannetest tegema paluti. Konverentsi plenaarettekanded,  sealhulgas T.Püssa oma, avaldati ajakirja Meat Science erinumbris.
