Neandertallaste ja inimeste ühine esivanem jääb tundmatuks
 Nüüdisinimeste lähisugulastest neandertallased surid välja juba umbes 35 tuhat aastat tagasi. Samas on jäänud tunduvalt ebaselgemaks, millal toimus liikide eellaste lahknemine. Hispaania ja USA paleoantropoloogid leiavad ühise esivanema tõenäolise hammaste kuju põhjal, et see võis toimuda juba miljon aastat tagasi, tunduvalt varem kui seni valdavalt arvatud.   Erinevate liikide ühise esivanema väljaselgitamine pole kerge. Juba väljasurnud liikide puhul rajanevad vastavad analüüsid päevavalgele tulnud fossiilide morfoloogial ja neile iseloomulike tunnuste kõrvutamisel. Eriti kasulikuks on seejuures osutunud nende rohkuse tõttu hambad.    Neandertallaste geneetilise koodi järjestamise läbi sai võimalikuks ka teine lähenemisviis. See põhineb eeldusel, et pärilikkusaine muteerumiskiirus on muutumatu. Nüüdisinimese ja neandertallaste eellaste lahknemine toimus selle alusel ligikaudu 400 tuhat aastat tagasi. Üksikute tööde kohaselt võis ühine esivanem elada 400 tuhat aastat varem. Seni leitud fossiilide seast sobitub nimetatud ajalisse raamistikku inimese liikidest Homo heidelbergensis. Liigi skelette on leitud valdavalt Euroopast, ent ka Aafrikast ja sõltuvalt hinnangust ka Aasiast.   Aida Gómez-Roblesa töörühm otsustas H. heidelbergensis't neandertallaste ja nüüdisinimeste esivanemaks seadvat hüpoteesi kontrollida analüütiliste meetoditega. Selleks kõrvutas Gómez-Roblesa kolleegidega 1200 erinevatelt eelajaloolistelt inimestelt pärinevat hammast. Nii said nad ülevaate kindlatest hammaste morfoloogia olemust edasi andvatest tähistest. Töörühm eeldas, et ühise esivanema hammaste iseloomulikud tunnuste peaksid olema inimeste ja neandertallaste hammaste kujule omaste joonte vahepealset.   Hüpoteetilise eellase hamba rekonstruktsiooni fossiilidega võrreldes leidsid nad aga, et see ei sobitu mitte ühegi Euroopast leitud fossiiliga – isegi mitte H. heidelbergensis'e hammastega. Liigi hammaste morfoloogia näis isegi pigem sobivat neandertallaste omaga, vihjates, et H. heidelbergensis võib kuuluda neandertallaste poolsesse sugupuu harusse. Eeldades, et hammaste kuju on muutunud samas tempos, võisid töö kohaselt inimeste ja neandertallaste eellased lahkneda juba miljon aastat tagasi.   See sunniks ühist esivanemat otsima Aafrika mandrilt. Paraku napib kontinendilt leitud vastavasse ajastusse kuuluvaid fossiile. Tasub märkida, et rekonstruktsioon sarnanes 1,3-1,8 miljonit aastat tagasi Aafrikas elanud Homo erectus'e eelkäijaks peetavale Homo ergaster'i hammastele. Seega peab töörühm tõenäoliseks, et esivanemaks on mõni H. ergaster'i järeltulija.   Töörühma uurimus ilmus Ameerika Ühendriikide teadusakadeemia toimetistes. Toimetas Jaan-Juhan Oidermaa 
