Linnuvanemad analüüsivad ohtu enne hoiatushüüu kuuldavale toomist
 Toimetaja Piret Ehrenpreis Vaenlase lähenedes hoiatussignaali kuuldavale toomine tundub olevat esimese hooga hea mõte. Teisalt võib aga selline hoiatushüüd tõmmata just vaenlase tähelepanu selle välja saatjale. Niisiis kaaluvad loomad sageli enne, kui hoiatushüüu kuuldavale toovad. Austraalia teadlaste uuringust selgub, et otsuse langetamisel on kaalukeeleks see, kui haavatavad on hoiatatavad isendid, vahendab Sciencenews.org.  Austraalia ülikooli teadlased vaatlesid lähemalt värvuliste seltsi kuuluva Sericornis frontalis e käitumismudeleid. Täpsemalt huvitas neid vanemate käitumine olukorras, kus poegi võis ähvaradada oht. Linnupojad on haavatavad küll valdava osa ajast, kuid eriline oht  varitseb neid siis, kui nad häälekalt süüa manguvad. Vanemate hoiatushüüd võib neid aga vaigistada.  Oma eksperimendis kasutasid teadlased linnupoegade häälitsuste varasemaid salvestusi. Esmalt veendusid teadlased, et täiskasvanud linnud reageerivad salvestistele tavapäraselt. Seejärel mängisid nad lindude pesa juures nii linnupoegade salvestist kui üht tavapärast taustahelide salvestistest. Vaenlase rolli pandipugal-karravongi topis, kontrollisendina kasutati aga ohutuna käsitletavat papagoid.  Selguse, et täisaksvanud linnud tõid linnupoegade salvestist kuuldes oma hoiatushüüu kuuldavale märksa sagedamini, kui läheduses paistis vaenlast kehastav topis. Peaaegu mingit hoiatust ei järgnenud papagoi kohalolekule või tavaliste taustahelide kuulmisele. Taustamürast paremini kõrva torkamise eesmärgil linnuvanemad hoiatushüüdu ei kasutanud.  Sellisel puhul oleks tulnud mängu nende tavapärane kontakthüüd, mis tuuakse kuuldavale, kui täiskasvanud linnud pesale lähenevad. Sellest järeldavad teadlased, et linnud sünteesivad infot lähtuvalt vaenlase ohust ja poegade käitumisest, et vähendada lühiajaliselt järglaste haavatavuse riski.  See võib esmalt tunduda iseenesest mõistetavana, kuid suurem osa sellelaadseid  kommunikatsiooni uuringuid on läbi viidud üksnes primaatide peal. Kui nüüd on teada, et seda teeb ka üks linnuliik, võib arvata, et veel mitmedki teised looma- ja linnuliikide esindajad võivad enne hoiatushüüu kuuldavale toomist analüüsida sellega kaasnevat võimalikku ohtu sõnumi vastu võtjatele.  Vastav artikkel ilmus ajakirjas Biology Letters.
