Suurepärane fossiil kaob vastuolulise analüüsi taha
 Rahvusvaheline töörühm leiab Gruusias asuvast Dmanisi koopast leitud 1,8 miljoni aasta vanuse kolju analüüsil, et toona elanud ürginimesed kuulusid ühte ja samasse liiki. Teised antropoloogid suhtuvad aga tulemustesse ettevaatlikumalt ning sellisel kujul tehtud järeldustel ei pruugi olla head teaduslikku alust.   „See on kõige täielikum täiskasvanud inimlasele kuulunud kolp, mis umbes kahe miljoni aasta tagusest ajast pärineb. Nagu (uurimuse esimene autor, toim.) professor Lordkipanidze ütles, on see suurepäraselt säilinud, see pole deformeerunud ega killustunud,“ sõnas uurimuse kaasautor Marcia Ponce de Leon eile toimunud pressikonverentsil. Selles on kõik ühel nõul. Kauge eellase lõualuu tuli päevavalgele juba sajandivahetusel, mil ülejäänud kolju leiti viis aastat hiljem. Töörühm uuris seega pealuud rohkem kui kaheksa aastat. Kolju oli erakordne.   Kunagise kolju omaniku ajumaht oli 550 kuupsentimeetrit. Ent samas oli inimlase näokuju piklik ja ebaharilikult suurte hammastega. Erinevad tunnused näisid sobivat vastavalt Aasiast leitud püstise inimese – Homo erectuse –pealuudele iseloomulike joonte kui ka selle esivanemaks peetava Aafrikas elanud Homo ergasteri kolpade omadega. Lisaks oli samast koopast päevavalgele toodud veel neli teistele samal ajastul elanud inimlastele kuulunud pealuud. Seeläbi leidsid autorid, et nende võrdlemine võiks anda aimu liigisisesest muutlikkusest.    Analüüs puudutab järjest uute iidsete inimfossiilide leidmisega seostuvat probleemi. Juba ainuüksi Homo erectusele kuuluvaid kolpasid on tänaseks leitud rohkem kui kolmkümmend. Neile lisanduvad Homo erectuse esivanemaks peetava Aafrikast päevavalgele tulnud Homo ergasteri säilmed. Järelduskäigu kohaselt saab viimast eraldiseisvaks liigiks pidada juhul, kui selle luustik erineb Homo erectusest rohkem kui mõne teise eraldi liikideks jagatud primaadigrupi liikmete, nagu leemurite, oma.   Dmanisi koopast leitud kolbad. Lordkipanidze et al./Science Lordkipanidze töörühm võttis võrdluse aluseks tänapäeval elava targa inimese ja šimpansi. Saksa teadlaste poolt välja töötatud lähenemisviis põhineb kolju 3D-geomeetrilise mudeli meetrikal. „See on kindel (mõõtmete) kogum kolmemõõtmeliste kujude ja nende muutlikkuse kvantifitseerimiseks. Tulemus on päris sirgjooneline. Viis Dmanisi indiviidi pole üksteisest erinevamad kui viis juhuslikku inimest, šimpansit või leemurit,“ selgitas uurimuse kaasautor Christoph Zolli. Analüüsi selle osaga on rahul ka teised antropoloogid, kellega ERR ühendust võttis.   „Minu hinnangu kohaselt on see õige järeldus. /.../ Isegi uurimuses välja toodud Dmanisi indiviidide kolpade pilte kõrvuti vaadates on vaatamata leitud kolba ürgsetele joontele näha, et teatud jooned ühtivad väga hästi,“ sõnas Leizpigis asuva Max Plancki Evolutsioonilise Antropoloogia Instituudi professor Fred Spoor. Sama arvab ka Cambridge'i ülikooli antropoloog Robert Foley. Isegi kui mõned teised antropoloogid leiaksid, et Dmanisi koopa säilmed kuuluvad pigem kahe erineva ürginimese liigi isenditele.   Märgatavalt vastuolulisem on aga uurimuse teine põhijäreldus. Lordkipanidze töörühm järeldab uurimuses Dmanisi koopa indiviidide liigisisese muutlikkuse põhjal, et Homo erectuse ja Homo ergasteri näol on tegu ühe ja sama liigiga. Veelgi enam, isegi Homo habilis ehk osavinimene ningHomo rudolphensis võivad olla sama ürginimese liigi erinevates piirkondades elanud erinevad vormid.   „See ei ole üldse õigustatud. Põhjus on nende kasutatud meetodites – nad rakendavad kolju üldise geomeetria analüüsi. Selle alusel grupeerivad nad terve varajase Homo perekonna, isegi hilisemad Australopithecused samasse rühma. Nende seas nähtav varieeruvus on võrreldav tänapäeva inimeste näokuju muutlikkusega,“ selgitas Spoor. See on aga probleemne, kuna liigid pole bioloogias defineeritud ainult teatud kolju kuju alusel.   „Selleks kasutatakse väga kindlaid jooni ja tunnuseid. Nende alusel on võimalik öelda, mille poolest uus liigiline alajaotus varasematest erineb. Ma olen väga üllatunud, et nad seda ei tee, kuna see on näo geomeetrikat kasutavatele gruppidele laialt teada. Kuigi nad on lisanud lisamaterjalidesse neist mõningaid sisaldava tabeli, ei tehta seal vahet, mis on primitiivne eellaselt päritud joon või mis täielikult uus tunnus. Nad ei ürita isegi neid Dmanisi isenditele süstemaatiliselt omistada,“ nentis antropoloog.   Seega pole kasutatud meetodid piisavalt tundlikud, et erinevaid liike sellest aspektist eristada. Samal ajal pakub koopast leitud uus kolp ürginimeste kohta uut üllatavalt informatsiooni. „Senise konsensuse kohaselt nõudis Aafrikast lahkumine ja uues keskkonnas hakkama saamine märgatavalt suuremat aju. Esimesed Euraasiasse jõudnud ürginimesed olid leiu kohaselt aga suhteliselt primitiivsed,“ märkis Foley.   See jätab aga õhku küsimuse, miks 2005. aastal leitud kolp teistest samast koopast leitud pealuudest suhteliselt erinev on. Spoori hinnangul on see tõenäoliselt suurepärane näide evolutsioonist. „Äärmiselt ürgsed jooned nagu näokuju, väike ajumaht ja suured hambad on tõesti jooned, mis on Homo erectusel ühisedHomo habilisega. /.../ Ajukoljul on aga näha tervet rida kenasti avaldanud Homo erectusega seostatud jooni, nagu esileküündiv kulmuhari ja kolju tagaosa nurgelisus. Samuti on sellel näha väiksemaid detaile, mis on omased ainult Homo erectusele,“ lisas Spoor.     Töörühma uurimus ilmus ajakirjas Science. Toimetas Jaan-Juhan Oidermaa 
