Vihmausside kõhupisikud aitavad kliimamuutust aeglustada
 Priit Ennet Vihmausside roll kliimamuutuses on sel aastal tõusnud ootamatult teaduslike väitluste teemaks. Kõigepealt avaldasid Ingrid Lubbers Hollandist Wageningeni ülikoolist ja ta kolleegid ajakirjas Nature Climate Change aprillis ülevaateartikli enam kui 200 varem avaldatud tööst ja jõudsid järeldusele, et tänu vihmaussidele on mullast atmosfääri eralduva süsihappegaasi kogus tervelt kolmandiku võrra suurem, kui see oleks ilma vihmaussideta.   Vihmaussid segavad mulda ja soodustavad oma tegevusega orgaanilise aine lagunemist ja süsihappegaasi teket. Nüüd aga kirjutab Guangzhou linnas asuva Lõuna-Hiina botaanikaaia teadlane Weixing Zhang ajakirjas Nature Communications, et asi on veidi keerulisem. Tema juhitud töörühm jõudis tulemusele, et vihmaussi kõhus elutsevad pisikud muundavad orgaanilise süsiniku niisugusele kujule, mis püsib mullas paigal ega kandu sealt kuigi kergesti atmosfääri.   Seetõttu on Zhangi sõnul suur liialdus väita, et vihmausside arvele läheb lausa kolmandik mullast eralduvast süsinikdioksiidist. Zhang väidab, et teistes uuringutes ei olnud seda kõhupisikute tekitatud nähtust avastatud, sest nähtuse ilmnemiseks peab uuring kestma piisavalt pikka aega, mitu aastat.   Zhangil võib tõesti õigus ollagi, aga kogu see vihmaussi vaidlus osutab taas asjaolule, et kliimamuutuste mudelid ja ennustused ei ole kindlasti ülearu täpsed.  ÜRO viimane kliimamuutuste raport ei võtnud näiteks vihmausside rolli üleüldse arvesse.   Vaata lisaks: Worm turns from zero to climate change hero (New Scientist) 
