Emotsionaalselt küpsemad bonobod kasvavad ema hoole all
 Kongo Demokraatlikus Vabariigis bonobosid uurinud primatoloogid leiavad, et inimahvide järeltulijate emotsionaalne areng järgib ligilähedaselt inimlaste oma – emaga kasvanud lapsed on altimad oma kaaslasi stressi tekitanud olukordade järel lohutama. Leiud aitavad emotsioone reguleerivate mehhanismide arengut paremasse evolutsioonilisse konteksti paigutada.   Inimeste geneetiline kood kattub šimpansite ja bonobotega umbes 98% ulatuses. Samal ajal on bonobote emotsionaalne võimekus pigem võrreldav inimeste kui nende inimahvidest suguvendadega. Nii ilmutavad nad nii empaatiat, kaastunnet kui ka omakasupüüdmatust. Evolutsioonilises võtmes võib seega oletada, et käitumisviisid on vähemalt kuue miljoni aasta vanused, mil elas bonobote ja inimeste ühine esivanem. Frans de Waali ja Zanna Clay uus töö näitab, et emotsioonide talitsemiseks vajalike mehhanismide normipärane areng nõuab sarnast keskkonda.   Kongo DV-s asuvasse varjupaika satuvad tihti metsloomade küttimise tagajärjel orvuks jäänud noored bonobod. Paariaastaseks saamiseni täidavad ema rolli inimesed, misjärel üritatakse neid lõimida poolmetsikult elavasse bonobote kogukonda. Seeläbi pakub see nende emotsionaalse arengu uurimiseks head võrdlusmomenti. Clay ja de Waal analüüsisid värskes uurimuses 373 stressijärgset olukorda. Neist 318 leidis aset pärast kaklust, mil ülejäänud puhkudel oli tegu leebemate konfliktsituatsioonidega.   Videolõikudest selgus, et oma ema poolt üles kasvatatud noorukid asusid häiritud ohvrit kallistuste, puudutuste ja suudlustega lohutama kolm korda sagedamini, kui inimeste poolt üles kasvatatud bonobod. Viimased eelistasid pigem konfliktsituatsiooni lähistelt pageda. Samuti näisid emade kasvatatud bonobod ilmnenud probleemist üle saavat keskmiselt 30 sekundit kiiremini. Viimaks näitas videolõikude analüüs, et noorukid reageerivad kaaslaste probleemidele sagedamini kui täiskasvanud.   Clay ja de Waal loodavad, et töö motiveerib teadlasi sagedamini uurima ka loomade emotsionaalset maailma. Osaliselt uurimisteemaga seotud tulemuste tõlgendamisega seotud raskuste tõttu on sellest pikka aega hoidutud. Siiski on vastavate tööde hulk viimastel aastatel kasvama hakanud. Uurimused aitavad kaudselt paremini mõista ka inimeste enda olemust.   Uurimus ilmus Ameerika Ühendriikide teadusakadeemia toimetistes. Toimetas Jaan-Juhan Oidermaa 
