Kogelevatel lastel on aju kõnekeskuses hallollust vähem
Toimetas Katrin Sak Kanada teadlased näitasid, et võrreldes soravalt rääkivate lastega, on kogelevate laste aju kõnelemise eest vastutavates osades hallollust vähem. Selline tulemus aitab mõista seoseid ajustruktuuri ja kõnelemise vahel ning analüüsida ka kogelemise põhjuseid. Ajakirjas Cortex avaldatud uurimuses näidatakse ka varajase ravi tähtsust kogelemise käsitluses.    Eelnevad uuringud on näidanud erinevusi täiskasvanud inimeste ajustruktuurides kogelejatel ja neil, kelle kõne on sorav. Sellised leiud ei võimalda aga otsustada, kas ajus toimunud muutused on kogelemise põhjuseks või hoopis tulemuseks.    Antud töös tehti 28-le 5-12 aasta vanusele lapsele aju-uuringud. Pooled lastest kannatasid kogelemise käes, ülejäänud laste kõne oli sorav ja normaalne. Skaneeringud näitasid, et kogelevatel lastel oli mõnedes aju piirkondades hallainet oluliselt vähem, teistes aga mõnevõrra rohkem kui soravalt kõnelevatel lastel. Normaalsest vähem hallollust sisaldav ajuosa kontrollib artikulatoorse info kodeerimist kõneks.    Kogelemisele on omane sõnade esimeste häälikute või silpide kordamine ning seega on lihtne mõista, miks kogelemist käsitletakse kõne motoorse kontrolli probleemina. Mida rohkem teadmisi kogelevate laste motoorse õpivõime kohta kogutakse, seda paremini saab kohaldada ka tõhusamat ravi.    Enamik eelkooliealisi lapsi kasvab kogelemisest ise välja, samas võib ainult jälgimismetoodika rakendamine kahjustada selliste laste akadeemilist ja sotsiaalset arengut, kes kogelemishäirest ise ei parane.    Loe lisa: Children who stutter have less grey matter in brain`s speech areas (Medical News Today) 
