Sääsk imes verd kümnete miljonite aastate eest
 Priit Ennet Sääsed on põlised vereimejad. Ameerikast leitud fossiil tõendab, et nad tarvitasid teiste loomade verd toiduks juba 46 miljonit aastat tagasi. Praegusel ajal toitub verest tuhandeid putukaliike ja arvatakse, et see toitumisviis on tekkinud eri putukarühmadel üksteisest sõltumatult.   Fossiilset allikmaterjali putukate verelembuse kujunemise kohta on aga napilt. Paleontoloog Dale Greenwalt Washingtoni linnas asuvast Smithsoni Instituudist ja ta kolleegid kirjutavad nüüd Ühendriikide teadusakadeemia toimetistes, et ühe Montana osariigis savikildas säilinud sääsefossiili kõhust on leitud asitõendeid sääse imetud verest. Küllap hukkus sääsk siis üpris varsti pärast kõhu täitmist.   Teadlased tuvastasid kõigepealt, et sääse kõhus on rohkesti rauda. Ent raud on just selline element, mida leidub rohkesti verevalgus hemoglobiinis. Lähemal analüüsil selguski, et sääse kõhus on kõik need miljonid aastad tervena säilinud ka hemoglobiini rauda sisaldavaid osiseid ehk heeme. Edasi ütleb juba puhas loogika, et kus hemoglobiini, seal verd. Ja et kui sääse kõhus on verd, siis küllap see sääsk on selle vere ka kelleltki teiselt endasse imenud.   Verejälgi on leitud ka vanemate putukafossiilide kõhust, aga Greenwalti ja kaasautorite uuring tõendab nüüd, et just pistesääsklaste sugukonnas tegeldi vereimemisega juba tõepoolest 46 miljonit aastat tagasi.   Vaata veel: Fossilized Mosquito Blood Meal (The Scientist) 
