Amiinid soodustavad pilvede teket
 CLOUD'i pilvekambris eksperimente teinud teadlased leiavad uues töös, et pilvede moodustumise juures võivad arvatust tähtsamat rolli mängida amiinideks kutsutavad lämmastikühendid, mil seos kosmiliste kiirte ning pilvede moodustumise vahel on nõrk või mängivad need eeldatust teistsugust rolli.   Üks suurematest kliimaga seotud määramatustest puudutab pilvi ja nende moodustumist. Sõltuvalt nende kõrgusest peegeldavad nad osa neile langevast päikesekiirgusest tagasi kosmosesse, vähendades seega potentsiaalselt kasvuhoonegaaside poolt lõksu püütava energia hulka. Pilvede moodustumises mängivad elutähtsat rolli väikesed aerosoolideks kutsutavad osakesed. Neist umbes pool satub näiteks tahma ja ookeanisoola näol atmosfääri juba valmiskujul. Ülejäänu moodustub atmosfääri jääkgaasidest, peamiselt väävelhappe aurude tilkadeks kondenseerumisel. Ühe hüpoteesi kohaselt julgustavad nende ühinemist kosmilised kiired, misläbi mõjutaks kliimat ka Päikese magnetväli.   Molekulide tasemel toimuvate protsesside uurimine atmosfääris on aga keerukas, misläbi kasutatakse kergemini kontrollitavate tingimustega pilvekambreid. Nii viitasid Euroopa Tuumauuringute Keskuses asuva CLOUD'iga tehtud esialgsed katsed, et kosmilised kiired võivadki väikeste kondensatsioonituumade tekkimist soodustada. Samas polnud moodustunud osakeste hulk võimalikult täpsest atmosfääri koostise matkimisest hoolimata pärismaailmaga võrreldav. Lisaks sattusid hermeetilisse kambrisse mõned võõrosakesed.   Eksperimendi käigus tekkinud küsimustele üritati nüüd vastust leida katses, kus kambrisse lisati sihilikult lämmastikku sisaldavaid amiine. Neist umbes pooled satuvad atmosfääri looduslikest allikatest. Ülejäänu saab kirjutada inimtegevuse, näiteks karjakasvatamise arvele. Kokkuvõtlikult leidub neid triljoni osakese kohta keskmiselt paar tükki. Ent töörühm leidis, et sellest hoolimata kasvatas nende võrdväärses koguses kambrisse viimine sobilikus suuruses kondensatsioonituumade moodustumist tuhandekordselt. See on pärismaailmaga juba heas vastavuses.   Samas ei mõjutanud kosmilisi kiiri matkivate kaooniteks kutsutavad kiiresti lagunevad osakesed protsessi antud katsetingimuste korral pea üldse. Siiski ei välista autorid, et kosmilised kiired võiksid rolli mängida juhul, kui väävelhappe aurude asemel on peamiseks kondensatsioonituumade allikaks mõni teine gaas. Samas tähendavad tulemused, et inimtegevusel võib olla ka oluline kliimat jahutav mõju.   Lisaks kaasneb teatud väljapakutud süsinikdioksiidi atmosfäärist eemaldamise kavadega paratamatult amiinide vallandumine, misläbi tuleb leitud aspekti mõjul tehnikaid hoolikamalt kaaluda. Kuna õhku paisatavate aerosoolide mõju pilvede moodustumisele on lühiajaline, võib laiaulatusliku pilvede külvamise alustamine või järsult selle lõpetamine põhjustada ekstreemseid lühiajalisi muutusi. Siiski tasub märkida, et amiinide küllastumispunkt – hetk, kus uute osakeste lisamine enam pilvede teket ei mõjutaks – on suhteliselt madal, vaid viis osakest triljoni kohta.   Kosmiliste kiirte hüpoteesi ühe peamise edendaja Henrik Svensmarki Kopenhaagenis tehtud hiljutised katsed näitavad samal ajal, et ioniseeriv kiirgus võib kasvatada veeaurust, osoonist ja väävelioksiidist moodustuvate väävelhappe tilkade arvu. Lisatud kosmilist kiirgust matkivate radioaktiivsete tseesiumi aatomite hulk oli samas looduslikust kosmiliste kiirte poolt loodavast foonist märgatavalt kõrgem.   Pilvede moodustumise füüsikaliste ja keemiliste aluste parem mõistmine aitab omakorda luua täpsemaid kliimamudeleid ja teha seeläbi tuleviku kliima kohta paremaid ennustusi.   Töörühma uurimus ilmus ajakirjas Nature. Toimetas Jaan-Juhan Oidermaa 
