Maad võis viimati komeet tabada 28 miljoni aasta eest
 Geoloogid leiavad Sahara kõrbest pea 20 aastat tagasi leitud mineraalitüki süsiniku ja väärisgaaside sisalduse põhjal, et tegu on killukesega Maad ligikaudu 28 miljonit aastat tagasi tabanud komeedist, mis aitaks paremini mõista Päikesesüsteemi tekkelugu.   Sahara kõrbe põhjaosas võib tuhandetel ruutkilomeetritel leida väikeseid kollakaid klaasitükke. Üks eriti suur skarabeuse kujuliseks lihvitud tektiiditükike leidis tee isegi Vana-Egiptuse lapsvaarao Tutanhamoni hauapanuseks olnud prossi. Selle täpne päritolu on jäänud aga saladuseks. Klaasi moodustumiseks vajalik lööklaine oleks pidanud kõrbeliiva kuumutama kahe tuhande kraadini Celsiuse järgi, mis vihjab kokkupõrkele mõne meteoorkehaga. Samal ajal pole piirkonnast ühtegi sobilikku kokkupõrkekraatrit leitud.   Ainus toona Maad tabanud objektiga seostatud mineraalitükk leiti 1996. aastal Liibüa piiri lähistelt. Marco Anderolil ja tema kolleegidel võttis nanoteemantidega kaetud musta tükikese analüüsimine ja selle päritolu välja selgitamine aastaid. Miniatuursete vääriskivide suurus vihjas, et tegu polnud tavapärase kondriidiga, mis Maad sagedasti tabavad. Väärisgaaside ja süsiniku isotoopide sisaldus viitas komeedile. Varem on teadlased määrdunud jääpallidelt pärinevaid kübemeid leidnud vaid Antarktika jäämassiivist. Samuti tõi mõned Wild-2 komeedilt pärinevad terad Maale Ameerika Ühendriikide kosmoseagentuuri sond Stardust.   Töörühm oletab Sahara tektiidi vanuse hinnangu põhjal, et umbes 28,5 miljonit aastat tagasi tabas Maad komeet. Atmosfääri alumistesse kihtidesse jõudes plahvatas see sarnaselt 19. sajandi lõpus Siberit tabanud meteoorkehaga. Tegu oleks esimese dokumenteeritud juhuga, kus Maad komeet tabanud on. See on ka põhjus, miks osa geoloogide kogukonnast tulemustesse ettevaatlikult suhtub. Taolisi kokkupõrkeid peetakse tänapäeva Päikesesüsteemis väga haruldasteks. Reaalajas on komeeti nähtud planeeti tabamas vaid korra, 1994. aastal.   Võrdlusmaterjali nappus on seetõttu ühekorraga nii leiu needus kui väärtus. Teadlased on seni saanud analüüsida vaid mõne grammi jagu materjali, mil Sahara mineraalitüki enda mass on 30 grammi. Arvatakse, et komeedid ja teatud meteoorkehad peidavad endas materjali, mis pärineb Päikesesüsteemi-eelsest ajast. Kinnitust, et mineraalitükk pärineb komeedilt, võib pakkuda Euroopa Kosmoseagentuuri Rosetta sond, mis kohtub 67P/Churyumov-Gerasimenko komeediga järgmisel aastal.   Töörühma uurimus ilmus ajakirjas Earth and Planetary Science Letters. Toimetas Jaan-Juhan Oidermaa 
