Vastsündinu infektsioonid seostuvad hilisemate käitumisprobleemidega
Toimetas Katrin Sak Beebiea nakkuste ja hilisemate käitumisprobleemide vahelist seost uurivad teadlased tegid kindlaks, et põletik raskendab raua ligipääsu ajurakkudele selle kriitilise arengu ajal.    Kindlad ajurakud vajavad rauda selleks, et toota närvirakkude vahelise kommunikatsiooni jaoks olulist valgeollust. Valgeollusena tunneme me valget värvi müeliinikogumeid, mis pakuvad katet ja kaitset närviraku jätketele.    Ohio Riikliku Ülikooli teadlased nakatasid 3 päeva vanuseid hiiri E. coli nakkusega, mis põhjustas ajus põletikulise vastuse. Kuigi selline põletik oli lühiajaline, mõjutas see ometi raua säilitamist ja vabanemist ning raua kättesaadavus ajus oli ajutiselt alanenud. Kõik see toimus ajal, mil raua tegelik vajadus organismis oli kõrgeim.  Sel kriitilisel arenguperioodil vajavad rauda rakud, mida tuntakse oligodendrotsüütidena. Need rakud toodavad neuriite kaitsvat müeliini.   Vastsündinuea E. colinakkus seostus hiirtel kaks kuud hiljem avalduva motoorse koordinatsiooni häirete ja hüperaktiivsuse tekkega. Hiirte aju sisaldas vähesemal hulgal müeliini ja vähem oligodendrotsüüte, näidates, et lühiajalised probleemid aju varustamises rauaga väga varases arengustaadiumis omavad pikaajalisi tagajärgi aju müelinatsioonis.    Umbes 90 % varase algusega infektsioone toimub 24 sünnijärgse tunni jooksul. Enamik neist nakkustest on saadud sünnituse käigus emalt. Kuigi 24 tunni möödudes alaneb infektsioonide risk oluliselt, võivad 4-90 sünnijärgsel päeval avalduda ka hilisema algusega nakkused, mis pärinevad ümbritsevast keskkonnast.   Varane põletik võib kahjustada aju füsioloogiat ja muuta seeläbi hilisemat käitumist.  Eelnevates töödes on müelinatsiooni vähenemist seostatud ka skisofreenia ja autismi spektri haigustega.  Kuidas selliseid infektsioone ennetada, ei ole päris selge. Tõenäoliselt mängib siin oma osa ka ema rasedusaegne toitumine.   Loe lisa: Infections in newborns linked to later behavior problems (Medical News Today) 
