Depressioon mõjutab mälu, kahjustades sarnasuste eristamisvõimet
Toimetas Katrin Sak Juba ammu on teada, et depressioon mõjutab mälu. Kuidas see täpsemalt toimub, on jäänud aga ebaselgeks. Ajakirjas Behavioural Brain Research hiljuti avaldatud uuringus näitavad teadlased, et depressioon kahjustab inimese võimet teha vahet sarnastel asjadel.    Brigham Young Ülikooli teadlased defineerisid sellist eraldamisoskust kui kodeeriva mälu mehhanismi, mille käigus luuakse sarnaste objektide ja sündmuste jaoks mälus erinevad kujutised. Depressioon võib sellesse protsessi sekkuda ning mida suuremas depressioonis on inimene, seda rohkem on tal raskusi sarnaste kogemuste vahel vahet tegemiseks.    Uuringu teostamiseks viidi depressiooni sümptomitega inimestel läbi arvutipõhine mälutest. Katses osalejad pidid vaatama arvuti ekraanilt objektide seeriat ning andma iga eseme kohta järgmised vastused: kas antud eset on enne testi nähtud, kas eelnevalt on nähtud midagi sarnast või pole enne testi millegi analoogsega kokku puututud. Tulemused näitasid, et depressiooni all kannatavad osalejad olid täiesti võimelised eristama vanu ja uusi sündmusi. Samas, kui neile näidati esemeid, mis olid enne testi nähtuga sarnased, ei suutnud osalejad enam vahet teha ning pidasid neid samadeks objektideks.    Uuringust tuli välja negatiivne seos depressiooni ja asjade eristusvõime vahel. Selline kahjustus võib tekitada depressiooni all kannatavatele inimestele ka igapäevaseid probleeme; nt meenutades, kuhu sai pargitud auto või kellele mingit isiklikku infot avalikustati. Depressiooniga inimestel ei ole amneesiat, vaid nad unustavad lihtsalt detaile. Ajus on kaks sellist ala, kus kasvavad uued ajurakud. Üheks selliseks on hipokampus, mis on hõlmatud mäluprotsessidesse. Depressiooni korral on ajurakkude kasv hipokampuses maha surutud.    Loe lisa: Depression affects memory by impairing ability to differentiate similarities (Medical News Today) 
