Teadlased leidsid ebaharilikke kvaasikristalle
 Materjaliteadlased teatavad ajakirjas Nature ilmunud töös uut tüüpi tosina küljega kvaasikristallide leidmisest suhteliselt hästi uuritud oksiidide hulka kuuluvas ühendis, mis võimaldab mitmete kasulike omadustega eksootiliste struktuuride kasutusalasid veelgi laiendada.   Kvaasikristallide struktuur on korrapärane nagu tavapärastel kristallidel. Ent samal ajal on see kordumatu. Kahe näiliselt sarnase kvaasikristalli tükikese teineteise peale asetamisel selguks, et nende kristallvõre ei joondu päris täpselt. Struktuurid 1980. aastatel avastanud Dan Shechtmani jaoks oli nende olemasolu niivõrd uskumatu, et uurimuse avaldamiseks kulus kaks aastat. Tõenäoliselt poleks teda seejärel mõjutatud lõpuks laborist lahkuma, kui oleks teatud, et ta kolmkümmend aastat hiljem selle eest Nobeli preemia pälvib.   Üks toona vastuolulistest küsimustest oli matemaatiline. Kristallidel on piiratud hulk sümmeetriatelgi. Neid saab telje ümber pöörata ainult teatud kraadide jagu, kui tahta, et sarnased osakesed täpselt samadele kohtadele asetuksid. Ent kvaasikristallid difraktsioonipiltide põhjal reeglile ei allunud. Aastate möödudes suudeti siiski nende looduslikus esinemises veenduda. Nii avastati neid tänaseks meteoriidiks tunnistatud kivitüki sisemuses.  Siiski nõuab kvaasikristallide moodustumine enamasti väga kindlaid tingimusi. Kasulike omaduste tõttu kaetakse nendega näiteks habemeajamisriistu ja kööginõusid. Saksa teadlased on nüüd leidnud pooljuhuslikult kvaasikristallide kasvatamiseks uue viisi.  Wolf Widdra töörühm uuris, kuidas plaatinast lehe asetamine perovskiidiks kutsutava mineraali kilele selle omadusi muudab. Eelnevalt on titaani sisaldava mineraali rakendusvõimalusi uuritud peamiselt selle ülijuhtides ja päikesepaneelideks kasutamiseks. Lehtede kuumutamise järel moodustusid aga ootamatult 12. järku sümmeetriaga kvaasikristalli struktuurid. Saadud tulemuse täpsem uurimine kinnitas, et tegu polnud lihtsalt lubatud sümmetriaga kristallide gruppidega.    Seni on arvatud, et perovskiidi oksiididest taoliseid struktuure tekkida ei saa. Seega vihjab tulemus, et kvaasikristallide moodustumine ei nõua niivõrd täpseid tingimusi, kui seni arvatud. See avab aga võimaluse kasutada neid märgatavalt mitmekesisemates paikades kui seni. Näiteks loodab töörühm, et perovskiidil põhinevaid kvaasikristalle saab kasutada soojusisolatsiooniks või elekriliste komponentide katmiseks.   Töörühma uurimus ilmus ajakirjas Nature. Toimetas Jaan-Juhan Oidermaa 
