Lennukimüra suurendab südamehaiguste riski
Toimetas Merle Must Briti teadlaste sõnul on tiheda lennuliikluse ja seega ka mürarikastes paikades elavatel inimestel suurem risk haigestuda südame- veresoonkonna haigustesse ning saada rabandus.    Heathrow lennuvälja lähedal elava 3,6 miljoni inimese peal tehtud uuringust selgus, et neil on 10–20% suurem risk südame- ja vereringehaiguste ja rabanduse tekkeks ning nende tagajärjel suremiseks. Väljaandes British Medical Journal avaldatud uuringu kohaselt oli suurem oht 2% valimist ehk umbes 70 000 inimesel.    Teadlased kasutasid 2001. aastast pärinevaid Ühendkuningriikide sõltumatu tsiviillennuameti andmeid, mis pärinevad 12 Londoni ja üheksast sealt väljaspool asuvast piirkonnast, kus müra ületab 50 detsibelli – see on hääl, mis tekib vaikses ruumis rääkides.    Imperial College Londoni teadlane ja uuringu juht Anna Hansell selgitas, et müra täielik mõju tervisele pole veel piisavalt selge, kuid sellest hoolimata on võimalik, et see aitab haiguste tekkele kaasa, näiteks tõstes südame löögisagedust ja segades inimeste und. Kuna lennukimüra võib inimesi ärritada, siis tõuseb sellega ka nende vererõhk, mis omakorda on mitmete haiguste põhjuseks.     Londonis asuva Queen Mary ülikooli professor Stephen Stansfeld sõnas, et kuna tulemused viitavad sellele, et pideval lennuliiklusmüral on otsene mõju inimeste tervisele, peaksid seda arvesse võtma ka lennujaamade planeerijad.   Matt Gorman Heathrow lennujaamast kinnitas, et nad on juba astumas olulisi samme müraprobleemiga tegelemiseks. Nimelt nõuavad nad lennufirmadelt mürarikkamate lennukite kasutamise eest lisatasu, pakuvad kohalikele elanikele müraisolatsiooni ja topeltklaaside paigaldamist ning annavad inimestele ka vaikseid puhkepause.    Gormani sõnul on nende meetmete abil alates 1970ndatest lärmi käes kannatajate hulk 90% võrra vähenenud, kuigi lendude arv on pea kahekordistunud.  Ka töö autorite sõnul peab vähem inimesi taluma tõsist, umbes 63 detsibellist müra, sest ehkki lennukeid on rohkem, on tehnoloogia paranenud.    Imperial ja King College’i teadlased üritasid oma uuringu käigus ka elimineerida teisi võimalikke haiguste põhjusi. Nad tõid välja, et haiguste teke oli palju  tugevamalt seotud lennuliiklusmüra kui teiste elustiilitegurite, nagu vähese treeningu või kehva toitumisega. Siiski nõustuvad teadlased teiste ekspertidega, et müra pole haiguste ainus põhjus ning tulemuste kinnitamiseks on vaja uuringuid jätakata. Hansell sõnas, et samuti on vaja uurida, mil määral erineb päevase ja öise lennukimüra mõju.    Samas väljaandes avaldatud teisest uuringust selgub, et 89 USA lennujaama lähedal elavatel inimeste hulgas on rohkem neid, kes on südame-veresoonkonna probleemidega haiglasse sattunud. Open University professor Kevin Conway sõnas, et kuigi mõlemad uuringud on põhjalikud ja hästi korraldatud, ei tõesta need isegi kokku pannes seda, et lennuliiklusmüra tõesti südamehaigusi põhjustab. Teadustööde käsitlemisel on tema hinnangul probleemiks see, et need keskenduvad kindlale piirkonnale, mitte inimestele.  Järgnevate kuude jooksul aga tegutsevad Briti tervishoiuameti eksperdid sellega, et uurida lähemalt mürareostuse mõju rahvatervisele.    Loe veel:  Aircraft noise 'link' to stroke and heart disease deaths 
