Suurpiiritajad püsivad õhus kuni 200 päeva
 Šveitsi Ornitoloogia Instituudi bioloogid leiavad kuue suurpiiritaja külge kinnitatud sensorite poolt kogutud andmete analüüsil, et linnud ei maandunud ligikaudu 200 päeva kestnud rände ajal Lääne-Aafrikasse ja tagasi mitte kordagi, andes mõista, et õhus liueldes on võimalik isegi elutähtsaid uinakuid teha.   Ornitoloogid olid eelnevalt spekuleerinud, et suurpiiritajate lähisugulasest piiritajad suudavad järjest õhus püsida äärmiselt pikki perioode. Samal ajal nappis oletuste tõestamiseks ümberlükkamatuid tõendeid. Piiritajad kaaluvad pelgalt poolsada grammi, mis muutis piisavalt kergete ja pika elueaga sensorite leidmise äärmiselt raskeks. Ent tehnika areng võimaldas sobiliku elektroonikaga viimaks varustada kaks korda suurema massiga suurpiiritajad.   See avas Felix Liechti töörühmale võimaluse mõõta iga nelja minuti tagant valguse intensiivsust, sensori kaldenurka ja linnu kogetavat kiirendust. Sensorile langevat valguse hulka kellaajaga kõrvutades oli võimalik päikesetõusu ja loojumise põhjal tuletada lindude asukoht, mil kiirendus ja kaldenurk pakkus informatsiooni lindude aktiivsuse kohta. Suur oli töörühma üllatus, kui nad aasta kestnud vaatluste järel kogutud andmeid analüüsides leidsid, et linnud polnud septembri lõpust kuni järgmise aasta kevadeni mitte kordagi puhkamiseks maandunud.   Iga andmepunkti lahutav ajavahemik ei võimalda täielikult välistada, et nad hetkekski maad ei puudutanud, ent see näib äärmiselt vähetõenäoline. Nii või teisiti jääb ebaselgeks, kuidas lindude füsioloogia taolisele survele vastu suudab panna. Küsimust muudab müstilisemaks asjaolu, et linnuriigi esindajate uneharjumusi on veel suhteliselt vähe uuritud. Samas pole võimalik ka rände ajal pidevalt suurpiiritajate ajutegevust jälgida. Ent kogutud andmed viitavad, et liuglemise ajal avanenud võimalusest mikrouinakuid teha piisas.   Veelgi suurem küsimus puudutab kohastumise põhjuseid. Lendamine on energeetiliselt äärmiselt kulukas tegevus. Seeläbi saab töörühm hetkel ainult spekuleerida, et see on seotud kiskjate vältimisega. Samuti näitasid andmed, et eluviis on võimalik ainult putukarikkamas lõunas. Põhja poole jõudes veetsid linnud järjest enam aega maapinnal.   Töörühma uurimus ilmus ajakirjas  Nature Communications . Toimetas Jaan-Juhan Oidermaa 
