Füüsikapreemia said Englert ja Higgs
Toimetas Jaan-Juhan OidermaaNobeli auhinna füüsika alal said sellel aastal belglane François Englert ja inglane Peter Higgs Higgsi mehhanismi avastamise eest, mis kirjeldab, kuidas elementaarosakesed oma massi saavad. Teooria poolt ennustatava Higgsi bosoni leidmisest teatati eelmisel aastal Euroopa Tuumauuringute keskuses toimunud pressikonverentsil. Kaasaegse osakestefüüsika alustalaks olev standardmudel võimaldab maailma käitumise kohta teha äärmiselt täpseid ennustusi. Kõik nähtav saab koosneda tosinast erinevast algosakesest, mille vahelisi vastastikmõjusid vahendavad neli väljaosakest. Ent teooria kaotaks mõtte, kui puuduks mehhanism, mis neile inertse massi annaks.   Pea viiskümmend aastat tagasi, 1964. aastal jõudsid teiste seas François Englert ja Peter Higgs teineteisest sõltumatult järeldusele, et universumi täidab nähtamatu väli, mille mõju vahendab hiljem Higgsi bosonina tuntud osake. Väli mõjutab erinevaid algosakesi erineval määral, raskendades seega ka nende liikumist erinevalt. Samuti oleks bosonita äärmiselt raske kahte universumi neljast fundamentaaljõust ühendada ja elektronõrga vastastikmõju teooria kehtivuse selgitamine kujutaks probleemi.  Higgsi mehhanismi paikapidavuse kontrollimine nõudis vastava bosoni avastamist. Aastakümneid kestnud otsing jõudis lõpule eelmisel aastal, kui selle olemasolule viitav signaal viimaks piisavalt tugevaks muutus.   Seeläbi spekuleeriti juba toona, et Nobeli preemia pälvivad sellel aastal just mehhanismi kirjeldamises osalenud. Potensiaalsete laureaatide nimistu tekitas teadusmaailmas väikese debati. Pelgalt kuu pärast Peter Higgsi 1964. aastal avaldatud tööd teatas sõltumatu töörühm koosseisus Gerald Guralnik, Carl Richard Hagen ja Tom Kibble, et on samadele järeldustele jõudnud. Nobeli preemiat võib jagada aga pelgalt kolme laureaadi vahel.
