Teadlased valmistasid uue kujumuutva metalli
Toimetas Merle Must. Minnesota ülikooli teadlased töötasid välja uue kujumuutva metalli, martensiidi, mille näol on tegemist prototüübiga n-ö tarkadest materjalidest, mida saaks kasutada kõikjal alustades kosmoselaevadest hariliku tehnoloogiani.    Martensiidi kristallil on kaks erinevat aatomijärjestust, mida metall suudab sujuvalt vahetada. Metalli kuju on võimalik selle omadusi kahjustamata kümneid tuhandeid kordi muuta, kui seda kuumutada ja külmutada. Sellega erinebki loodud metall eelnevatest martensiidimetallidest, kuna need ei pidanud korduvale kujumuutmisele vastu.    Varasemate martensiidimetallide näol on tegemist nikli ja titaani sulamitega, millel on võime n-ö mäletada oma kuju, seega suudavad need näiteks pärast painutamist tagasi endisesse oleku saavutada. Metallid muudavad kuju, kohandades aatomite struktuuri ümber, kui neid teatud temperatuurini kuumutada või külmutada. Selliseid aineid on kasutatud näiteks prilliraamides, aga ka kirurgias.     Uus sulam koosneb tsingist, kullast ja vasest ning selle muundumisel saab metalli struktuur vaid veidi kahjustada. Kuna metallis olevad struktuurid sobituvad omavahel kokku igasuguse pingeta, siis just see tundub olevat metalli kestvuse võtmeks.    Nüüd on teadlaste järgmiseks eesmärgiks luua tahkeid kehi, mille kuju on võimalik muuta. Üks uuringu juhtidest, professor Richard James selgitas, et avastuse tegelik kasu seisneb selles, kui kuju muutmine on võimalik paljudes situatsioonides. Nii saaks tema sõnul teha seadmeid, mis muudavad soojuse elektriks, näiteks kasutades arvutitest ja muust tehnoloogiast õhkuvat soojust selleks, et nende seadmete akusid uuesti täis laadida.    Teadustöö tulemused on avaldatud väljaandes Nature.    Loe veel:  New shape-shifting metals discovered 
