Eesti täiskasvanute oskused on maailma parimatega võrreldes üle keskmise
Täna keskpäeval avalikustati üle maailma täiskasvanute oskuste uuringu  PIAAC tulemused. Uuringust selgus, et meie haridus ja oskused on maailma  parimatega võrreldes üle keskmise, samas ei suuda tööturg seda alati  ära kasutada. Eesti keskealisel ja vanemal põlvkonnal on raskusi  tänapäeva IT-rikkas maailmas väga vajalike probleemilahendusoskuste  omandamise ja hoidmisega, kuid meie noored on samal tasemel teiste  riikide eakaaslastega.Eestis on peamised infotöötlusoskused – funktsionaalne lugemisoskus ja  matemaatiline kirjao skus – paremad kui osalenud 24 riigis keskmiselt.  Funktsionaalses lugemisoskuses on Eesti kõikide riikide seas 7. kohal ja  meie noored keskmiselt 5. kohal. Matemaatilise kirjaoskuse poolest on  Eesti tulemus 11. kohal ning meie noored 7. kohal. Arvutikasutusoskuse  ja -julguse ning tehnoloogiarikkas keskkonnas probleemilahendusoskuse  tasemelt on Eesti riikide järjestuses 16., kuid noored samas 12. kohal.Eesti haridus on konkurentsivõimelineUuring võrdles Eesti inimeste oskusi maailma parimate ja edukaimate  riikidega. Infotöötlusoskuste põhjal võib öelda, et Eesti tänapäevase  hariduse kvaliteet on teiste riikidega võrreldes kõrgel tasemel: põhi-  ja keskharidusega noorte oskused on meil üle keskmise, kõrgharidusega  noortel osalenud riikide keskmisega sarnased. Mõnevõrra madalam oli meie  arvutikasutusoskuse ja -julguse ning tehnoloogiarikkas keskkonnas  probleemilahendusoskuse tase.Võrreldes teiste riikidega on meil vähe mahajäänud oskustega inimesi.  Erinevused infotöötlusoskustes sõltuvad meil suhteliselt vähe  haridusest, perekondlikust taustast ja soost. Erinevuste väiksus  tähendab, et meil pole põhjust rääkida suurtest oskuste lõhedest, samas  tähendab see ka tippude vähesust, mida on toonud välja ka põhikooli  õpilasi vaadelnud PISA uuringud.Kasuta või kaotaInfotöötlusoskuste kohta kehtib põhimõte "kasuta või kaota", mis  tähendab, et kord omandatud oskused on kerged kaduma, kui neile  igapäevaelus või tööl rakendust ei leita. Meie noored on oskuste poolest  konkurentsivõimelisemad kui keskealised. Samas nähtub uuringust, et  Eestis kasutatakse oskusi tööl vähem kui osalenud riikides keskmiselt –  10-15 aastat tagasi lõpetanute oskused on madalamad kui äsjalõpetanutel.PIAAC (Programme for the International Assessment of Adult Competencies)  on OECD ülemaailmne täiskasvanute oskuste uuring, mis o n  põhikooliõpilaste oskuste uuringu PISA täiskasvanute analoog. PIAAC oli  Eesti jaoks esmakordne võimalus võrrelda meie 16–65-aastaste inimeste  peamisi infotöötlusoskusi nii riigisiseselt kui ka teiste riikidega.PIAAC mõõtis oskusi, mida on tänapäeval edukaks hakkamasaamiseks väga  vaja, oskused on õpitavad ning aluseks teiste oskuste omandamisel.  Oskusi mõõdeti igapäevaelust pärit ülesannetega, mida tuli lahendada kas  arvutis või paberil. Uuringus osales 24 riiki, millest kõik peale  Venemaa ja Küprose on OECD liikmed. Kokku osales uuringus ca 166 000  inimest, Eestist 7632. Eestis viis PIAAC uuringut läbi Haridus- ja  Teadusministeerium koostöös Statistikaametiga. Uuringu läbiviimist  rahastatakse Euroopa Liidu Euroopa Sotsiaalfondist programmi  „PIAAC-Eesti“ raames.Kokkuvõte uuringust on leitav siit.
