Meditsiinipreemia tagas rakkude logistikasüsteemi mõistmine
 Toimetas Jaan-Juhan Oidermaa Nobeli preemia meditsiini ja füsioloogia alal pälvisid sellel aastal James Rothman ja Randy Scheckman Ameerika Ühendriikidest ning Thomas Sudhof Saksamaalt. Trio tegi kindlaks, kuidas rakud sujuvalt erinevaid molekule ja ühendeid rakusiseselt ning teistesse rakkudesse liigutavad ning kuidas selleks kasutatavad vesiikulid neid vajaduse korral vaid soovitud hetkel vabastavad.   Iga rakk kujutab ennast tillukest tehast, mis on võimeline sünteesima enda kestvaks eksistentsiks erinevaid ühendeid. Nendest poleks aga kasu, kui need vajalikku paika ei jõuaks. Hulkraksete kehas, kus esineb rakkude spetsialiseerumine, on logistika ja transpordi probleem veelgi teravam. Toodetavate ühendite nagu erinevate ensüümide ja hormoonide eksportimine on hädavajalik. Nende pakendamiseks kasutatakse tillukesi enamasti rasvhapetest koosnevaid vesiikuliteks kutsutavaid põiekesi.   Esimese suurema sammu rakkude logistikasüsteemi tänapäevase mõistmise suunas astus Randy Chekman. Rakubioloog võttis aluseks pärmi. Kultuure uurides leidis ta nendest vigase transpordisüsteemiga isendid, kus põiekesed olid hakanud näiteks kuhjuma ainult teatud raku osades. Põhjalikuma analüüsi käigus suutis ta kindlaks teha logistikasüsteemi kolme erinevat tahku reguleerivad geenid.   Järgnenud kümnenditel võttis James Rothman aga uurimisobjektiks imetajate rakud. Temas tekitas küsimusi, kuidas põiekesed ühendavad ennast ainult sihtmembraanidega. Nõnda mängis ta võtmerolli avastuses, et vesiikulite pind võimaldab neil ühenduda ainult kindla pinnakujuga organellidega. Nähtuse tagavad valgud toimivad justkui tõmbluku kahe erineva poolena. Sama mehhanism toimib nii rakusiseselt kui teisse rakku saabuva põiekese puhul. Samuti leidis Rothman, et osa logistikasüsteemi juhtivatest geenidest on imetajate ja pärmiseente puhul sarnased.   Ent teatud rakkude puhul on ajahetk, millal vesiikulid oma sisu vabastavad, kriitilise tähtsusega. Üheks taoliseks rakkude kogumiks on aju, kus rakkude põhiliseks suhtlusvahendiks on virgatsained. Üle-eelmise aastakümne alguseks oli juba üpris kindel, et õige ajastuse juures mängivad kandvat rolli kaltsiumi ioonid. Thomas Sudhof suutis lõpuks rakkudest leida kaltsiumi suhtes tundlikud valgud, mis algatavad omakorda sündmusteahela, mis viib vesiikulite ja sihtmembraanide ühendumiseni ning vajalike ühendite vabastamiseni.   Rakkude logistikasüsteemi mõistmine on sillutanud teed mitmete erinevate neuroloogiliste- ja immuunsüsteemiga seotud haiguste algpõhjuste leidmisele ja andnud vihjeid ka nende raviks.   Vaata veel: Nobeli meditsiinipreemia koduleht 
