Astronoomid kaardistasid eksoplaneedi pilvkatte
 Astronoomid on kahte kosmoseteleskoopi kasutades suutnud esimest korda saada ülevaate Päikesesüsteemist väljaspool asuva planeedi pilvkattest. Kepler-7b näib olevat üllatavalt stabiilse kliimaga – üks poolkera on pidevalt pilvede kaetud, mil teine näib enamiku ajast saavat nautida selget ilma.   Maast tuhande valgusaasta kaugusel asuv Kepler-7b oli üks esimesi planeete, mille olemasolu tänaseks vaatlused lõpetanud Kepleri kosmoseteleskoop märkas. Jupiterist poolteist korda suurema raadiuse ja kaks korda väiksema massiga gaasihiid on oma tähele püsivalt kaheksa korda lähemal kui Merkuur Päikesele. Peagi märkasid aga astronoomid, et planeet näib ebaharilikult palju tähevalgust peegeldavat. Tagasi kosmosesse jõuab umbes pool seda tabanud nähtavast valgusest.   Sarnaselt kuufaasidele valgustab täht planeedi erinevas asukohas erinevaid poolkerasid. Valguse muutust terve orbiidi vältel aastaid jälgides täheldasid astronoomid seeläbi, et planeedi läänepoolkera teatud piirkond näib teisest rohkem valgust peegeldavat. Samas polnud võimalik öelda, kas tegu on pilvede või ümbrusest kuumema piirkonnaga. Appi tuli soojuskiirgust registreeriv Spitzeri infrapunateleskoop.  Vaatlustulemused soosisid pilvedele toetuvat tõlgendust. Seeläbi nende olemasolust kinnitust saades koostasid astronoomid kaardi, mille edasine analüüs võimaldas pilvi moodustavate osakeste oletatavale suurusele kitsamad piirid seada. Nii näib pilvede üheks peamiseks koostisosaks olevat räniühendid.   Planeedi pilvkatet analüüsinud töörühm loodab, et valdkonna edasine uurimine aitab tulevikus planeetide atmosfääri keemilist koostist täpsemini määrata. Pilvede olemasolu takistab spektri põhjal ühese tõlgenduse andmist, kuna mõjutavad eri lainepikkustel tagasi peegelduva valguse hulka erinevalt. Asjaolu raskendab oluliselt elule viitavate ühendite otsimist.   Töörühma uurimus ilmus ajakirjas Astrophysical Journal Letters . Toimetas Jaan-Juhan Oidermaa 
