Väikest Jääaega võis aidata algatada Samalasi vulkaan
 Rahvusvaheline vulkanoloogide rühm leiab värskes töös, et 1257. aasta paiku paiskas viimase seitsme tuhande aasta lõikes atmosfääri rekordilise koguse väävliühendeid Indoneesias asuv Samalasi vulkaan, mis võis seeläbi võtmerolli mängida kuus sajandit kestnud Väikese Jääaja algatamises.   Kuigi vulkaanipursete käigus paisatakse õhku soojuskiirguse tagasipeegeldumist takistavat süsihappegaasi, on nende kogumõju maailma temperatuurile siiski negatiivne. Sõltuvalt magma koostisest satub atmosfääri rohkem või vähem pilvi külvavaid väävliühendeid. Nii vihjatakse näiteks Euroopas 1816. aastale kui aastale ilma suveta. Aasta varem oli pursanud Tambora vulkaan. Toona väävliühendite poolt liustikesse jäetud signaal on aga kaks nõrgem veidi vähem kui 600 aasta varem aset leidnud purske omast. Ent seniajani pole keegi kindlalt teadnud, kus see toimus.   Kahtlusaluste ring oli lai ning ulatus Mehhikost Uus-Meremaani. Aja jooksul kuhjunud tõendite valguses leiab nüüd Franck Lavinge töörühm Ameerika Ühendriikide teadusteakadeemia toimetistes, et äärmiselt tõenäoliselt oli tegu Lomboki saarel asuva Samalasi vulkaaniga. Analüüs toetub mitmetele erinevat tüüpi tõenditele.   Saarestikus elanud ajaloolased märgivad Babad Lombokis kutsutavas palmilehtedele kirjutatud kroonikas, kuidas kataklüsm antud ajavahemikus Lomboki kuningriigi pealinna mattis. Seejuures kirjeldavad nad ka hobuseraua kujulise süvendi tekkimist, mille sarnasteni viib magmast tühjaks jäänud kambrite kokkuvarisemine. Lisaks leidsid nad saare pinnase alla mattunud tuhakihist leitud orgaanilise materjali analüüsil, et ajaperiood kattub liustikes nähtava signaaliga.   Viimaks pidid nad kindlaks tegema, kas jääkihis jäädvustunud klaasistunud tuha kildude koostis on vastavuses Samalasi vulkaani lähistelt leitud tuha omaga. Kuigi taoliselt kogutavate jälgede võrdlemisel ei saa kunagi leida sama head kattuvust kui inimeste sõrmejälgede puhul, saab siiski hinnata tõenäosust, et need pärinevad samast allikast. Analüüsi kohaselt erineb räni sisaldus paari protsendi ulatuses, mil alumiiniumi jälg kattub 90-95%. Teiste tõendite valguses on äärmiselt tõenäoline, et rekordilise koguse väävlit paiskaski toona õhku Samala vulkaan.   Järgmise sammuna plaanivad geofüüsikud ja klimatoloogid toona maapinnale jõudnud magma koostist, et hinnata selle laiemat mõju Maa kliimale. Eelmisel aastal ajakirjasGeophysical Letters ilmunud töö kohaselt võis aastatel 1250-1850 kestnud Väikese Jääaja algatada tavapärasest kõrgem vulkaaniline aktiivsus. Samal ajal on näiteks Londonist leitud 1258. aastast pärit massihaud. Viimaseid seostatakse traditsiooniliselt ühiskonna tabanud kriisidega. Samuti võib kroonikatest leida teateid tavapärasest külmemast suvest ja ebaharilikult lühikesest talvest.   Töörühma uurimus ilmus Ameerika Ühendriikide teadusteakadeemia toimetistes. Toimetas Jaan-Juhan Oidermaa 
