Öökullide ajus on vähem valgeainet
 Toimetas Jaan-Juhan Oidermaa Ajakirjas Neuroimage ilmunud uurimuse kohaselt seostub inimeste kronotüüp ehk ööpäevase aktiivsusperioodi eelistus erineva ajus leiduva valgeaine hulgaga, mis võiks selgitada 'öökullide' kõrgemat depressiooniriski. Samas jääb ebaselgeks, kas erinevuse tingib elustiil või geneetika.   Inimesi võib nende eelistatud aktiivsusperioodi alusel jagada erinevate kronotüüpide alla. Rahvastikust umbes 10% moodustavad 'lõokesed' tõusevad ja lähevad vara magama, mil sellest hinnanguliselt 20% liigitub 'öökullide' alla. Nende kognitiivse võimekuse kõrgaeg näib olevat pärastlõuna paiku. Ülejäänud populatsioon langeb nende vahele. Samal ajal on hilist kronotüüpi seostatud halvema unekvaliteedi ja kõrgema mõnuainete tarbimise riskiga. Seeläbi on isegi arvatud, et tegu on kroonilise ajavahestressiga.   Jülichi ülikooli neuroteadlane Jessica Rosenberg otsustas üritada saada aimduse erinevate kronotüüpide aju füsioloogilistest erinevusest. Selleks rakendas ta magnetresonantstomograafial põhinevat difusioonkuvamist, mis võimaldab näha veemolekulide liikumist. Rosenberg kaasas valimisse 23 öökulli, 16 lõokest ja 20 vahepealse kronotüübiga vabatahtlikku. Kuvapiltide võrdlemisel leidis ta, et öökullide valgeaine hulk oli väiksem otsmikusagaras, prefrontaalkorteksis ja vöökäärus. Valgeaine töötab isolatsioonina, mis närvisignaalide edastamist hõlbustab.   Ent tulemused ei võimalda põhjust ning tagajärge usaldusväärselt eristada. Aju ehitust võivad mõjutada geenialleelid, mis samas ka eelistatud aktiivsusperioodi määravad. Alternatiivselt võib seda mõjutada eluviis. Samuti jääb ebaselgeks, kas ja kuidas valgeaine hulk inimeste tervist mõjutada võib.   Töörühma uurimus ilmus jakirjas Neuroimage.   Vaata veel: First physical evidence of why you're an owl or a lark (NewScientist) 
