Kahejalgsetel on kuklamulk kolju all
 Priit Ennet Kes kahel jalal püsti käib, sel on koljumulk kukla all. Ameerika teadlased on pärast mitme imetajaliigi anatoomilise ehituse kõrvutamist jõudnud tõdemusele, et kuklamulgu asukoht on tõepoolest olendi kahe- või neljajalgsusega seotud.   Kuklamulk on koljus leiduv auk, mille kaudu seljaaju on ühendatud peaajuga. Inimesel on näiteks kuklamulk otse kolju põhjas ja see on püstijalu liikumise puhul ka kõige sobilikum asukoht. Neljajalgsetel loomadel asub kuklamulk rohkem tagapool ja parem ongi, sest neil asetseb selgroog koos seljaajuga ka ju peast tagapool, mitte pea all. Ka näiteks šimpansil on kuklamulk inimesega võrreldes tagapool.   Selline seaduspära tundub väga loogiline. Seda enam, et juba 1920. aastatel avastas Austraalia teadlane Raymond Dart, et esimesel teadaolevalt kahel jalal kõndinud inimeellasel Australopithecus Africanus'el oli kuklamulk kolju all. Aga teadlaste seas on kahejalgsuse ja kuklamulgu asukoha seoste asjus käinud siiski pikki vaidlusi, sest mõnegi arvates on tõendeid seose üleüldise paikapidavuse kohta olnud liiga vähe.   Nüüd on Gabrielle Russo Kirde-Ohio Meditsiiniülikoolist ja ta kolleegid võrrelnud 71 imetajaliigi kehaehitust. Võrdlusesse võeti nii kukkurloomi, närilisi kui ka primaate. Selgus, et teisi kuklamulgu asukoha erinevuse seletusi, näiteks võimalikku seotust aju suurusega, saab edukalt välistada.   Russo ja kaasautorid kirjutavad sellest ajakirjas Journal of Human Evolution. Nii et nüüd me siis teame. Uuest ja senisest ehk veidi kindlamast teadmisest on küllap kasu inimese põlvnemise uurijatel, kes saavad nüüd ainuüksi koljuleiu põhjal senisest veendunumalt otsustada, mitmel jalal keegi kõndis.   Vaata veel: The Way You Walk is Tied to a Hole in Your Skull (Phenomena) 
