Baleriinide aju skaneeringud paljastavad tasakaalu saladuse
Toimetas Katrin Sak Hiljuti avaldatud uuring näitas baleriinide ajus aastate pikkuse treeningu tulemusena toimunud strukturaalseid muutusi, mis aitavad piruettide tegemisel tasakaalu säilitada. Uuringust võib olla kasu kroonilise peapöörituse ravivõimaluste käsitluses.    Elukutseliste baleriinide aju skaneeringute võrdlemisel tavainimeste piltidega ilmnesid erinevused kahes ajuosas: sisekõrva tasakaaluorganitelt vastuvõetud signaali töötlevas ajuosas ning regioonis, mis vastutab peapöörituse tajumise eest.    Enamik inimesi tunneb end pärast kiiret pöörlemist uimasena. Kõrva tasakaaluorganites asuvad vedelikuga täidetud pesad tunnetavad pearinglust imepisikeste karvakeste kaudu, mis tajuvad vedeliku liikumist. Vedelik liigub pärast pöörlemist veel mõnda aega ning see loob tunde, nagu toimuks liikumine ikka veel – sellest ka peapööritus.    Balleti tantsijad on võimelised sooritama piruette peaaegu ilma pööritustunde tekketa ning selle põhjus on teadlastele seletusainet pakkunud juba ammu.    Baleriinide võime piruettide järgselt peapööritust mitte tunda on pika treeningu tulemus. Teadlaste huvialas on, kas samu printsiipe saaks kasutada ka patsientide aitamisel.  Uuringu teostamiseks keerutati 29 baleriini hämaras ruumis pöörleval toolil. Sama toimingu läbisid ka 20 naissoost samavanust ja sarnase treenitusega sõudjat. Pärast tooli peatamist paluti naistel pöörata tooli külge kinnitatud ratta hooba jätkuva peapöörituse rütmis. Tantsijatel kestis pööritusetaju oluliselt lühemat aega. Ajust tehtud magnetresonantsuuringud näitasid, et tasakaaluorganite signaali töötleva väikeaju osa oli tantsijatel oluliselt väiksem. Väikeaju ülesandeks on keha liikumise juhtimine. Baleriinide aju on aastate pikkuse treeningu tulemusena kohanenud tasakaaluorganite signaali maha suruma, võimaldades neil pärast keerulisi piruette tasakaalu kaotamata tantsimist jätkata.   Kui me suudaksime kroonilise peapööritusega patsientidel sama aju osa mõjutada, võiks see pakkuda uusi võimalusi paremaks raviks. Umbes iga neljas inimene kannatab oma elu mingil perioodil kroonilise peapöörituse käes.    Uuringu tulemused avaldati ajakirjas Cerebral Cortex.    Loe veel: Brain scans of ballerinas reveal secret to balance(MedIndia) 
