Puusaproteeside paigaldamine on muutunud ohutumaks
Toimetas Merle Must. Võrreldes 2003. aastaga on Inglismaal ja Walesis puusaproteesioperatsiooni järgne suremus vähenenud poole võrra.    Bristoli, Oxfordi, East Anglia ja Exteteri ülikooli teadlased kasutasid Ühendkuningriikide National Joint Registry andmebaasi, et uurida, milline on puusaliigese proteeside paigaldamise järgne suremus.    Oma teadustöös leidsid nad, et kokku suri kaheksa aasta jooksul 90 päeva jooksul pärast lõikust 1743 patsienti. 2004. aastal opereeriti 24 723 inimest, kellest 139 suri; 2011. aastal aga tehti lõikus 60 727 patsiendile, kellest 164 suri. Niisiis vähenes suremus 0,56 protsendilt 0,29 protsendile.    Selle taga võib teadlaste sõnul olla mitmeid põhjuseid. Näiteks kaasneb epiduraaltuimastusega vähem komplikatsioone kui üldnarkoosiga. Samuti vähendavad suremusriski trombide vältimiseks kasutatavad ravimid.   Ka on muutunud operatsioonijärgne hoolitsus: patsiente julgustatakse juba lõikusjärgsel päeval püsti tõusma ning ringi käima.     Teadlaste sõnul oli suremus suurem nende inimeste hulgas, kel esines ka mõni muu tervisehäire, eriti diabeet, neeru- või maksahaigus või varasem südameatakk.     Ka selgus, et ülekaalulistel inimestel kehamassiindeksiga 25–30 ilmnes väiksem suremusrisk kui normaalkaalus olijatel. Bristoli ülikooli ortopeedilise kirurgia professor Ashley Blom märkis, et tulemus on küll üllatav, aga sama on ilmnenud ka varasematest uuringutest.    Blomi sõnul tuleb keskenduda sellele, et vähendada suremust riskigruppides, näiteks maksahaiguse käes kannatajate hulgas.    Arthritis Research UK esindaja sõnul on suremuse vähenemine hea uudis ka artriidihaigetele, sest kuigi mitte sugugi kõik neist ei vaja puusaproteese, on see paljudele siiski ainsaks võimaluseks haiguse leevendamiseks.    Teadustöö tulemused on avaldatud väljaandes The Lancet.    Loe veel:  Hip replacement death rates show 'dramatic fall' 
