Metsade killustamine laastab elurikkust
 Priit Ennet Maailma metsad killustuvad ja loomadele ei ole see hea. Üha enam tekib suurte metsamassiivide asemele inimtegevuse mõjul hulk väiksemaid metsatukki, ja nagu selgub äsja valminud uuringust, paljud imetajaliigid surevad neis väikestes, omavahel ühendamata metsakestes mõnekümne aastaga välja.    William Laurance Austraalias asuvast James Cooki Ülikoolist uuris seda, mis on toimunud Tais viimase 27 aasta jooksul. Aastal 1986 rajati seal hüdroelektrijaam, ehitati tamm ja ujutati üle suur vihmametsa-ala. Tekkinud Chiew Larni veehoidlast turritab välja sadakond ürgse vihmametsaga kaetud saart, pindalaga 0,3 kuni 56 hektarit.    Laurance kirjutab ajakirjas Science, et viis aastat hiljem olid kõigilt alla kümne hektari suurustelt saartelt kadunud peaaegu kõik pisiimetajad. Keskmiselt oli igale väiksele saarele jäänud ainult kaks pisiimetajaliiki, suurematele saartele samas seitse kuni 12.    Aga veel kaks aastakümmet hiljem, kui Laurance koos kolleegidega taas veehoidla-metsasaari külastas, selgus, et samasugune saatus oli tabanud ka suuremaid imetajaid. Ainus imetajaliik, keda leidus külluslikult, oli malai põldrott, võõrliik, kes kunagi sügavale metsa ei tungigi.    Laurance'i sõnul on see selge näide, kuidas elurikkust võib tabada katastroofiline kadu ka siis, kui inimene loomade elukeskkonda küll täielikult ei hävita, aga ainult tükati säilitab.    Vaata veel: Mammals in fragmented forests die out within 25 years (New Scientist) 
