Mälu eri osade areng võib kesta aastaid
Toimetas Katrin Sak Väikelastel avalduvad raskused, kui mälu erinevad elemendid kattuvad. Uus uuring näitab, et oluline osa mälust on arengus veel ka pärast seitsmendat eluaastat.    Episoodiline mälu ehk võime meenutada mitte ainult juhtunut, vaid ka seda, kus ja millal midagi juhtus, areneb välja palju kauem, kui seda sageli eeldatakse. Teisisõnu ei pruugi väikestel lastel olla mingeid probleeme kindlate lihtsate sündmuste või faktide meenutamisega. Raskused avalduvad aga siis, kui meenutamist vajavad sündmuse koht, aeg või kontekst.    Sellistel tulemustel on laiaulatuslik tähendus. Nii näiteks tuleb arvesse võtta, mida saab väikestelt lastelt koolis õpitu kohta eeldada ja mida mitte või siis milline on laste poolt antud tunnistuste usaldusväärsus kohtus.    Sageli eeldatakse, et mälu on koolieelseks eaks juba täielikult välja arenenud. Antud uuring näitas, et selline protsess jätkub veel ka pärast seitsmendat eluaastat. Koolieelikud mäletavad üldiselt üksikuid sündmusi hästi; vastamine küsimustele, kus ja millal need sündmused aset leidsid, valmistab aga raskusi. Suuremad probleemid ilmnevad selliste sündmuste meenutamisel, mille korral mitmed tegurid kattuvad.  Uuringu tulemused avaldati ajakirjas Psychological Science.     Uuring hõlmas kahte eksperimenti, mis viidi läbi 4- ja 7-aastaste lastega ning paralleelselt ka täiskasvanud inimestega. Ühes katses näidati osalejatele meeldejätmiseks kuue erineva eseme paare, mis paiknesid punases majas. Seejärel näidati mõnedele osalejatele samu esemeid sinises majas, esemete paarid olid moodustatud aga erinevalt. Laste jaoks ei valmistanud mingeid raskusi majades olevate esemepaaride meeldejätmine. Küll aga tekitas probleeme konteksti meenutamine ehk küsimus, millise esemega oli milline objekt paaris punases või sinises majas. Seega muutis mäletamise keeruliseks tingimuste kattumine ja komplekssemate mälustruktuuride loomine osutus takistuseks. Vaid täiskasvanud inimesed olid võimelised usaldusväärselt meenutama paarisolevaid esemeid kontekstist sõltuvalt.    Uuringu tulemused võivad huvi pakkuda nii õpetajatele kui ka õpikuautoritele, näidates laste õpivõimekuse arengulisi piiranguid. Arvestada tuleb, mida laps mäletada suudab ja mida veel mitte. Episoodiliste mälestuste tükkhaaval kokkupanek võib osutuda väikesele lapsele realistlikult saavutamatuks. Erinevate mäluosade areng ei toimu sarnase kiirusega ning sellega tuleb arvestada.    Loe lisa: Memory development continues deep into childhood(Medical News Today) 
