Oktoobrist tohib šaakaleid küttida
 Keskkonnaamet allkirjastas käskkirja, millega antakse õigus šaakali kui võõrliigi küttimiseks liigi arvukuse reguleerimise eesmärgil. Šaakalite arvukuse kasv kujutab ennekõike ohtu maas pesitsevatele lindudele ja pisiimetajatele. Seeläbi võivad  šaakalid ohustada nii kaitsealuseid liike, kui kaitsealuste piirkondade kaitse-eesmärke, teatab keskkonnaamet.    Šaakalid on hea kohanemisvõimega, suutes elada mitmesugustel aladel. Sealhulgas pole neil probleeme ka inimasustuse läheduses hakkama saamisega. Seejuures söövad nad omnivooridena  pea kõike, eelistades siiski maas pesitsevaid linde ja pisiimetajaid. Arvestades juba olemasolevat väikekiskjate suurt negatiivset survet maas pesitsevatele lindudele ja kaitsealustele liikidele, alustatakse šaakali arvukuse reguleerimisega.  Šaakali küttimine on esialgu lubatud 31. märtsini 2014. aastal. Šaakalit võib küttida sarnaselt rebastele ja kährikutele. Peibutus-, varitsus- ja hiilimisjaht või püük kastlõksuga on lubatud 2014. aasta märtsi lõpuni, uru- või ajujaht ning jaht jahikoeraga või piirdelippe kasutades 2013. aasta oktoobrist 2014. aasta veebruari lõpuni. Kaitseala piires olevatel merelaidudel ja väikesaartel võib šaakalile jahti pidada kastlõksu või jahikoeraga 2013. aasta oktoobrist 2014. aasta märtsi lõpuni. Šaakali küttimisel kaitstavatel aladel tuleb järgida ka kaitse-eeskirjades sätestatud täiendavaid liikumis- ja ajalisi piiranguid.  "Igast kütitud või hukkununa leitud šaakalist tuleb teavitada keskkonnaagentuuri ulukiseireosakonda. Sarnaselt suurkiskjatele tuleb koguda kütitud või leitud looma bioproovid, mis annavad teavet šaakalite asurkonna seisundi ja juurdekasvu näitajate kohta," ütles keskkonnaameti looduskaitse osakonna juhataja Tarvo Roose.  Jahipiirkonnaga liitmata loodusobjektidel määravad keskkonnaameti regioonid tänavu 1. novembriks ulukite arvukuse reguleerija ning annavad šaakali tasuta jahiloa väljastamise õiguse.
