Bakterid haaravad endasse juhuslikku geenimaterjali
 Priit Ennet Mammutite DNA võib bakterites edasi elada. Tuleb välja, et bakterid suudavad keskkonnast DNA jupikesi üles korjata ja enda genoomi sisse pista.    Taani teadlane Søren Overballe-Petersen Taani Loodusmuuseumist leiab, et selline täiesti juhuslike DNA tükkide lõimimine bakterite genoomi on tähtis, kuid seni tähelepanuta jäänud evolutsiooni alusmehhanism, mis aitab samamoodi uusi DNA kombinatsioone luua, nagu seda teevad ka suguline paljunemine, juhuslikud mutatsioonid ja geenimaterjali vahetus bakterite vahel.    Sellise võõraste juhugeenide endassehaaramise jaoks ei ole bakteritel vaja ka mingit erilist rakuaparatuuri, mistõttu Overballe-Peterseni arvates võis see praktika olla eluslooduse kõige varajasematel järkudel üks põhilisi arengumootoreid – algelised olendid krabasid endasse DNAd, kust aga said, ja proovisid järele, mida see nendega teeb.    Overballe-Petersen tegi katseid, kus söötis Acinetobacter baylyi nimelistele bakteritele väikesi sünteetilise DNA tükikesi. Bakterid lisasid neid tükke oma genoomi. Sama tegid bakterid ka 43 000 aasta vanusest mammutiluust eraldatud DNA tükikestega.    Mida bakterid selle uue DNAga peale hakkasid, pole täpselt teada. Kui aga samasugune tegevus ka looduses toimub, ja miks ei peaks toimuma, siis on geenimaterjali ringkäik ja taaskasutus hoopis mahukam ja keerukam nähtus kui seni arvatud.    Overballe-Petersen tutvustas oma uurimistulemusi Inglismaal Milton Keynesis toimunud horisontaalse geeniülekande teemalisel konverentsil.    Vaata veel: DNA-grabbing bacteria hint at early phase of evolution (New Scientist) 
