Füüsikud lõid 'valgusmolekule'
 Ameerika Ühendriikide füüsikud näitavad uues katses, et valguse jagamatud algosakesed – kvandid – saavad aatomite vahendusel vastastikmõjju astuda, mis paneb need paaridena liikuma. Nähtus võib pikemas perspektiivis osutuda kasulikuks informatsiooni töötlemisel ja edastamisel.   Väljaosakesed on erilised. Erinevalt aineosakestest saab täpselt samasuguseid bosoneid samasse ruumiossa lõpmatult palju suruda. Kahe laserkiire ristamisel lähevad need teineteisest lihtsalt läbi, mil laserite endaga nähtuse matkimine ei õnnestuks. Samal ajal on ennustatud, et teatud tingimustel on võimalik valgusosakesi sellele vaatamata panna teise liikumisest hoolima. Harvardi ülikooli ja Massachusettsi Tehnoloogiainstituudi teadlased on nüüd ühe lahenduse eksperimentaalselt ülikülmas rubiidiumi aatomitest koosnevas gaasis tegelikuks muutnud.   Vladan Lukin tulistas koos töörühmaga gaasi ükshaaval väga väikest energiat kandvaid valgusosakesi. Seejuures arvestasid nad, et energia hulk oleks erinev rubiidiumi aatomi ergastamiseks kuluvast energiast, mis viiks valgusosakeste hajumise ja neeldumiseni. Seeläbi muutsid nad footoni väga aeglaselt liikuvaks energiapaketiks, mis on samal ajal mõnede gaasi aatomite vahel jagatud ergastus. Suur oli aga töörühma üllatus, kui gaasi järjest kaks valgusosakest tulistades väljusid need teiselt poolt paarina, meenutades valgusmolekuli.   Nähtut põhjustas Rydbergi blokaadiks kutsutav nähtus. Kaks aatomit ei saa teineteise läheduses tugevate aatomitevaheliste jõudude tõttu korraga Rydbergi seisundis olla, kus nende lõplikuks ergastamiseks väga natukene energiat tarvis on. Seetõttu takistab üks valgusosake teisel otseselt sama aatomit Rydbergi seisundisse viimast. Kokkuvõtlikult muudab see väikeses ruumiosas oluliselt murdumisnäitajat ning kaks valgusosakest jäävad levimisel teineteise lähedusse. Isegi keskkonnast väljudes levivad nad eelistatult pigem paaris kui üksinda.   Töörühm loodab, et avastusest on kasu kvantarvutite loomisel. Lukin leidis, et eksperimendi käigus kaob erineva valguslainete võnkesuunaga osakeste faasinihe. Viimane võimaldas töörühmal valgusosakeste võnkesuunad põimida. Taolises seisundis valgusosakesi saaks kasutada teineteisest eraldatud kvantprotsessorite vahel informatsiooni vahetamiseks.   Töörühma uurimus ilmus ajakirjas Nature. Toimetas Jaan-Juhan Oidermaa 
