Mikroobid annavad aimu surmaajast
 Toimetas Jaan-Juhan Oidermaa Surnukeha vanuse määramiseks kasutatakse kriminalistikas mitmeid erinevaid lähenemisviise. Varsti võib arsenal veelgi täiendust saada – teadlased on suutnud esialgu hiirte surnukeha mikrobioomi alusel määrata näriliste surmaaja keskmiselt kolme päevase täpsusega.   Ohvri täpse surmaaja teadmine pakub juurdluse läbiviijatele rikkalikult infot. Samas on sellest aimu andvate füüsiliste tõendite leidmine eriti vanemate juhtumite puhul raskendatud. Abi on otsitud organismidelt, kes surma järel  keha lagundamises osalevad. Paraku pole võimalik täie kindlusega öelda, millal keha esimeste putukate poolt leiti. Samuti on nendde hulk eri piirkondades erinev. Muidugi on võimalik uurida ka pinnases keha lagunemise tõttu asetleidnud keemilisi muutusi, kuid ka sellel on omad puudused.   Boulderi ülikooli töörühm otsustas kontrollida bakteritel ja teistel mikroorganismidel põhineva hinnangu usaldusväärsust. Selleks jätsid nad 34-48 päevaks lagunema nelikümmend hiirt. Kogutud proovidest DNA eraldamise ja selle järjestamise põhjal oli neil võimalik jälgida, kuidas mikrobioom aja jooksul muutus. Mikrobioomi alusel seejärel surmaaega hinnates suutsid nad selle määrata keskmiselt 3-4 päevase täpsusega. Eriti informatiivseks osutusid Rhizobiales seltsi kuuluvad bakterid.   Järgmise sammuna plaanivad nad põhjalikumalt uurida mikrobioomi muutust inimkeha lagunemisel. Töörühm loodab, et hiirte uurimisel tehtud järeldused peavad paika ka inimeste puhul. Hoolimata sellest, et mikrobioomi koosseis uurimuse vältel ulatuslikult muutus, oli see samas ajapunktis erinevate hiirte puhul äärmiselt ühesugune.  Uurimus ilmus ajakirjas eLife.   Vaata veel: New CU-Boulder-led study finds ‘microbial clock’ may help determine time of death (Boulderi ülikool) 
