Aastaks 2050 tuleb eakate hooldust kolmekordistada
Toimetas Katrin Sak Hoolt vajavate vanade inimeste arv hinnatakse aastaks 2050 olevat peaaegu kolm korda suurem kui praegu.    Praegu vajab hoolt 101 miljonit inimest; organisatsiooni Alzheimer`s Disease Internationalraporti kohaselt suureneb see arv 277 miljonini. Paljud abivajajad kannatavad dementsuse käes ning raport hoiatab lausa globaalse Alzheimeri epideemia eest. Mitmetes maades, sh Indias ja Hiinas tuleks selliste teenuste pakkumise planeerimisega alustada juba praegu.    Alzheimeri tõbi on kõige sagedasem dementsuse põhjustaja. Tema sümptomite hulka kuuluvad mälukaotus, tujumuutused, probleemid suhtlemisel ja arutlemisel. Vastavalt Maailma Terviseorganisatsiooni andmetele elab maailmas rohkem kui 35 miljonit dementset inimest, enam kui pooled neist asuvad madala ja keskmise sissetulekuga maades.    Raportist ilmneb, et elanike vananedes vajab nii pere- kui ka ühiskonnapoolne traditsiooniline hooldussüsteem üha suuremat toetust. Rohkem kui iga kümnes üle 60 aasta vanune inimene vajab pikaajalist hoolt, hõlmates abi pesemisel, söömisel, riietumisel ja tualeti kasutamisel. See loob suure koormuse kogu perele ning põetajatel tuleb vanade ja haigete sugulaste hooldamiseks oma tööst sageli loobuda.    Dementsust põdevate inimeste eest hoolitsemine maksab maailmale juba praegu enam kui 376 miljardit naela aastas. See hõlmab nii tervise- kui ka sotsiaalkulusid, aga ka töövõimekaotust. Seejuures tuleb madala ja keskmise sissetulekuga maades, sh Indias ja Hiinas alustada koheselt vastavate teenuste plaanimisega, et epideemiliseks kasvava probleemiga tegeleda. Sotsiaalsed ja ökonoomilised muutused viivad olukorrani, kus perekondlik hoolitsus muutub vähem kättesaadavaks. Väheneb järeltulijate arv, naiste haridustase ja tööhõive kasvab. Suureneb ka maadevaheline migratsioon, nooremate inimest liikumine maalt linna tähendab paljude vanemate inimeste jäämist hoolitsuseta.    Raportis antakse rida soovitusi, sh hooldajate töö hüvitamine ning hoolduskvaliteeti jälgimine. Vastavalt uuringu autoritele on dementsus suurim tervishoiukriis, millega maailm silmitsi seisab ning sellesse tuleb panustada nii hoolt kui ka toetust.    Loe lisa: Elderly care needs sett o treble by 2050 (BBC) 
