Geneetiline haigus diagnoositakse sageli autismina
Toimetas Merle Must. Kuni 50% lastel, kel on geneetiline haigus, mis pole seotud autismiga, diagnoositakse aga hoopis autism, mistõttu võivad valed ravivõtted nende tervist halvendada.    Umbes ühel inimesel 2000 diagnoositakse 22q sündroom, mis viitab 22. kromosoomi väikese osa kustutamisele, mistõttu võib haigetel teiste sümptomite hulgas tekkida arenguhäired, ärevus või sotsiaalne ebakindlus. Kuna need märgid kattuvad ka autismi tunnustega, siis väidavad teadlased, et umbes 20–50% lastest, kel on 22q sündroom, pannakse vale diagnoos: autism.    Sel aga on võimalikud tõsised tagajärjed, kuna teraapia ravimaks autismi tunnuseks oleva sotsiaalset vajakajäämist võib neid patsiente hoopis ärevamaks muuta. 22q ravimata jätmine tähendab ka seda, et neil lastel on hilisemas elus suurem risk teiste vaimsete haiguste nagu skisofreenia tekkeks.    California ülikooli teadlased märkasid, et geneetilise haiguse ja ühtlasi autismidiagnoosiga laste vanemad  tõid välja, et nende laps on teistest autistidest erinev. Uuringu juht Tony J. Simon selgitas, et 22q sündroomiga lastel on küll sotsiaalne vajakajäämus, kuid mitte sellises mahus nagu autismi puhul. Näiteks on need noored sageli väga motiveeritud suhtlema ning nad naudivad seda.  Teadlased uurisid oma tähelepanekut 29 kodulehe Cognitive Analysis and Brain Imaging Laboratory kaudu leitud lapse peal, tehes neile kaks autismi diagnoosimiseks kaks vajalikku testi.     Selgus, et ainult üks viiest lapsest sai ADOS-testis kõrge tulemuse, kuid neljal viiest esines ärevus. Ühelgi 22q sündroomiga patsiendil polnud mõlemas testis nii kõrgeid tulemusi, et neil saaks autismi diagnoosida.    Teadustöö tulemused on avaldatud väljaandes Journal of Autism and Developmental Disorders.    Loe veel:  Genetic Condition Often Misdiagnosed As Autism 
