Antibakteriaalsed tooted soodustavad resistentsete bakterite arengut
 Toimetaja Piret Ehrenpreis Triklosaan on sünteetiline antibakteriaalne aine, mida kasutatakse laialdaselt hügieenitarvetes. Nüüd on aga teadlased tuvastanud, et aine laialdane kasutus on andnud tõuke resistentsete bakterite tekkeke ojades ja jõgedes. Tegemist on esimese uuringuga, mis sellist protsessi kirjeldab, vahendab Phys.org.   Triklosaan leiutati 1960ndail aastail ning seda kasutati operatsioonidel desinfitseerimisvahendina, mis peatab bakterite ja seente arengu. Tänapäeval sisaldavad seda ainet nii seebid, hambapastad, deodorandid kui kõikvõimalikud puhastusvahendid. Läbi kanalisatsiooni jõuab kemikaal loodusesse. New Yorgis asuva Cary ökosüsteemide instituudi teadlaste sõnul pole siinkohal halb üksnes see, et see mõjutab ökosüsteemi, vaid ka see, et kemikaali loodusesse sattumine võimaldab hakata arenema resistentsetel bakteritel, kes võivad ühel päeval muuta antibiootikumide tõhususe nullilähedaseks.    Teadlased uurisid, kuidas ojade ja jõgede põhjasetetes elavad bakterid triklosaanile reageerisid. Katseid tehti nii looduslikes kui ka kontrollitud näitajatega tingimustes. Katsepiirkondadeks olid nii Chicago südalinn, äärelinnalised piirkonand kui maapiirkonnad.    Mida linnastunum oli piirkond, seda suurem oli ka triklosaani kontsentratsioon ja põhjasetteis elavate bakterite hulk, kes olid triklosaani suhtes resistentsed.    Ühendkanalisatsioon juhib veepuhastusjaama nii koduste majapidamiste kui ka tööstuslikust kasutusest tulnud heitvee, samuti loodusliku vihmavee. Kanalisatsioon hakkab üle ajama, kui pealevool on liialt hoogne. Selle tagajärjel satub aga puhastusjaamas töötlemata heitvesi koos kõigi kemikaalidega loodusesse. See on ka üks peamisi allikaid, mille vahendusel triklosaan loodusesse jõuab.USAs on praegu umbes 800 linna, kus selline süsteem põhjustab alailma probleeme.   Kunstlikes tingimustes läbi viidud katsed kinnitasid looduses nähtut. Triklosaaniga kokku puutumine soodustas tõepoolest resistentsete bakterite teket. See omakorda kahandas vees elavate bakterite mitmekesisust. Eriti tähelepanuväärne oli kuuekordne tsüanobakterite hulga kasv ja vetikate massiline välja suremine.   Kuna tsüanobakterid on vetikatega võrreldes vähem toitvad ja toodavad ka mürke, siis on sellise vahetuse mõju ökoloogilisele tasakaalule ja loomadele väga tõsiste tagajärgedega.    Vastav uuring ilmus ajakirjas Environmental Science and Technology .
