Jääkarude toit on varasemaga võrreldes saastunum
 Toimetaja Piret Ehrenpreis Viimase 30 aasta jooksul on jääkarud üha enam hakanud viigerhüljeste asemel sööma grööni  hülgeid ja mütshülgeid. Taani Aarhusi ülikooli teadlaste sõnul on karude toitumus võrreldes varasema perioodiga parem, kuid paraku tähendab hülgeliikide vahetus toidulaual  karudele saastunumat toitu.   Täpsemalt oli teadlastel vaatluse all Ida-Gröönimaa jääkarupopulatsioon. Piirkonnas kahaneb arktiline jääkate pea ühe protsendi võrra igal aastal. Arktilises piirkonnas kuskil mujal nii kiiret kahanemist ei toimu.   Jääkarude olukorra hindamiseks analüüsiti rasvhapete kooslust nende rasvavarudes. Kokku koguti materjali 310 karult ajavahemikus 1984-2011. Selgus, et jääkarud toituvad peamiselt grööni hüljestest, mütshüljestest ja viigerhüljestest. Viimase 30 aasta jooksul on viigerhüljeste osatähtsus jääkarude toidulaual kahanenud 42 protsendi võrra. Ühtlasi on paranenud karude üldine toitumus.   Teadlastele teeb muret, et mütshülged ja grööni hülged elavad aga tööstuspiirkondadele lähemal, mistõttu on nende organismis ka rohkem saasteaineid. Nii leiavad teadlased, et kliimasoojenemine õõnestab edusamme, mis muidu võiks tänu püsivate orgaaniliste saasteainete  kasutamise piiramiseks loodud rahvusvahelistele regulatsioonidele keskkonnas näha olla. Pärast aastat 2000 on nende samade saasteainete kogus karude organismis aeglasemalt langenud kui näiteks viigerhüljestes.   Pikemas perspektiivis, kui jää samasuguse tempoga taandub, võivad aga jääkarud kaotada ligipääsu ka praegu toidulaual suuremat kaalu omavatele sub-arktilistele hüljestele (grööni hüljes ja mütshüljes), kuna nende elutsükkel sõltub poegimisvõimalusest jääpankadel, kus hülgepojad saaksid päikesepaistes ka üliolulist D-vitamiini. 
