Vitamiin kaitseb staatilise elektri eest
 Rahvusvaheline töörühm leiab, et elektrit mittejuhtivate materjalide pindadele staatilise laengu kogunemist aitab pärssida nende antioksüdantidega – näiteks E-vitamiiniga – katmine. Lisaks praktilisele väljundile annab töö aimu staatilise elektri olemusest üldisemalt.   Staatiline elekter on loodusteadlaste meeli köitnud juba sajandeid. Kirjalike allikate põhjal hõõrus Thales Mileetosest elektrilaengu tekitamiseks siidi vastu merevaiku juba 2600 aastat tagasi. Sellele vaatamata on nähtuse täpne teaduslik kirjeldus olnud visa kuju võtma. Argipäeva kogemused on näidanud, et staatilise laengu kogunemine on halb. Näiteks kütusefiltrites võib ootamatu sädelahendus katastroofiliste tagajärgedega olla, mil elektroonikaseadmetes on laengu mõjul kogunev tolm samuti ebasoovitav. Hinnanguliselt ulatub staatilise elektri poolt tekitatav kahju igal aastal miljarditesse eurodesse.   Viimastel aastatel on tegevusvälja oluliselt edasi arendanud Illinoisi ülikooli keemik Bartosz Grzybowski. Uues uurimuses keskendus ta küsimusele, kuidas isolaatorites üleüldse suhteliselt tugevad laengud koguneda saavad. Nendele maanduvad elektriliselt laetud osakesed peaksid tõukejõudude tõttu üle kogu pinna laiali hajuma ja looma soodsad tingimused nende tagasi õhku paiskumiseks. Ometigi näitavad eksperimendid, et reaalsuses moodustavad nad stabiilseid kämpusid.   Eelnevates töödes on Grzybowski näidanud, kuidas polümeerid hõõrdumise mõjul laaduvad. Hõõrdejõud lõhub kehade pinnal keemilisi sidemeid, mis taasmoodustumisel ka naaberkeha molekule hõlmata võivad. Kehade lahtirebimisel katkevad sidemed taas. Osad lahtistest pinnafragmentidest võivad ka laengut kanda. Ent mõned teised, elektriliselt neutraalsed, radikaalideks kutsutavad molekulid mängivad värske töö kohaselt laengu akumuleerumises sama tähtsat rolli. Lähem vaatlus näitas, et laengud ja vabad radikaalid näisid grupeeruvat.   Radikaalide laenguid toestavat rolli tõestasid katsed, milles polümeerid enne neile laengu andmist teatud antioksüdantidega kaeti. Nendega kaetud polüstüreenist helmed vabanesid laengust vaid paari minutiga. Tasub rõhutada, et radikaalide õgijad ei mõjutanud laenguid endid otseselt mitte kuidagi. Kontrollkatses tulistati ioonidega antioksüdantidega kaetud transitori komponenti. Sellele antud kaitsest piisas selle terveks jäämiseks.   Üllataval kombel on teadmatult antioksüdante juba pinnakaitsena varemgi kasutatud. Nende plastikusegudesse lisamise läbi üritatakse vähendada ultraviolettkiirguse tekitatavaid kahjustusi.   Töörühma uurimus ilmus ajakirjasScience. Toimetas Jaan-Juhan Oidermaa 
