Rütmitaju on seotud keeleliste võimetega
Toimetas Merle Must. Võime kindla rütmi järgi liikuda on seotud ka paremate keeleliste oskustega, seega arvavad teadlased, et muusika õppimine võib arendada ka teisi oskusi, eriti kõnelemist.    USAs asuva Northwesterni ülikooli teadlased tegid katse üle saja teismelisega, kellel nad palusid sõrmedega rütmi järgi koputada ning mõõtsid, kui täpselt nad seda metronoomiga võrreldes tegid.       Selleks, et mõista rütmitaju bioloogilist alust ja jälgida aju reageerimist häälele, mõõtsid uurijad elektroodidega katses osalejate ajulaineid. Nii selgus, et neil inimestel, kel olid paremad muusikalised võimed, olid tugevamad reaktsioonid ka häältele. Krausi sõnul sobitusid mõõdetud ajulained helilainetega.         Northwesterni ülikooli teadlane Nina Kraus märkis, et kindla rütmi järgi liikumine on nii muusikaliste kui ka keeleliste võimete aluseks, kuna kehvema lugemisoskusega noortel oli ka halvem reageerimisvõime häälele.  Kraus selgitas, et kehvematel lugejatel oli keeruline ka rütmi koputada.          Krausi väitel on muusikutel paremad auditoorsed-neuraalsed reaktsioonid ning muusika harrastamine tugevdab ka lugemiseks olulisi võimeid. Ta selgitas, et rütmile keskenduv muusika õppimine võib treenida ka kuulmissüsteemi, mis mõjutab omakorda lugemisoskust.         California ülikooli teadlane John Inversen, kes uurib seda, kuidas aju muusikat töötleb, nõustus, et muusikaline koolitus võib aju olulisel määral mõjutada. Ta märkis, et see uuring on järjekordne tõestus, et muusikalised-rütmilised võimed on korrelatsioonis paremate tulemustega ka muudel, eriti keelt puudutavatel aladel.         Teadustöö tulemused on avaldatud väljaandes Journal of Neuroscience.         Loe veel:       Moving to the rhythm 'can help language skills'  
