Teadlased kaardistasid suurte kaslaste genoomid
Toimetas Merle Must. Rahvusvaheline teadlaste rühm kaardistas ohustatud liikide kaitsmise ja säilitamise nimel esimest korda tiigri, lõvi ja lumeleopardi genoomi.    Uurimuse abil on võimalik paremini mõista, kuidas suured kaslased arenesid suure lihasjõuga kiskjateks ja lihatoidulisteks loomadeks. Seni oli kindlaks tehtud ainult kodukassi DNA.    Lõuna-Korea teadlased eesotsas Yun Sung Choga Personal Genomics Institute’ist järjestasid Siberi tiigri genoomi, millest selgus, et tiigril on kodukassiga 96% ulatuses ühesugused geenid.  Seejärel tegid teadlased võrdlusmaterjali loomise jaoks kindlaks nelja teise suure kaslase – lõvi, lumeleopardi, bengali tiigri ja valge lõvi – genoomi järjestuse.     Genoomi uurides on võimalik mõista, kuidas kaslastel arenes praegune lihasjõud, võime seedida suures koguses liha ning hea lõhnataju. Samuti annab teadustöö aimu, kuidas valge lõvi oma karvakatte värvi sai või mil moel kohanes lumeleopard lumiste mäestikualadega.    Kuna looduses elab vähem kui 4000 metsikut tiigrit, on selle populatsiooni säilitamine üks looduskaitsjate suuri eesmärke. Üks teadustöö juhte, Jong Bhak selgitas, et tiigri DNA-järjestus on geneetilise mitmekesisuse uurimise puhul tähtis allikas, sest seda saab tulevikus kõigi tiigrite puhul võrdluseks kasutada. Bhak märkis, et selle abil saab luua plaani, kuidas paremini tiigreid loomaaedades aretada, et geneetilist mitmekesisust suurendada.    Bhaki sõnul on kaslased kiskjatena väga osavad ümbritseva keskkonnaga kohanema, mis peegeldub nii tiigri kui ka kodukassi genoomis.    India Wildlife Institute’i loodushoiugeneetiku Carlos Driscolli sõnul on uurimistöö pöördepunkt liikide säilitamises ning seab uued standardid kogu teadusharule.      Teadustöö tulemused on avaldatud väljaandes Nature Communications.    Loe veel:  Genomes of big cats revealed 
