Sahara kõrbes voolas kolm jõge
 Toimetas Jaan-Juhan Oidermaa Kliimamudelid näitavad, et eelmisel jääaja vaheajal, umbes sada tuhat aastat tagasi asus Aafrika mussoonvihmade vöönd selle praegusest asukohast ligi tuhat kilomeetrit põhja pool, toites seeläbi kolme võimsat Sahara kõrbe läbivat jõesüsteemi ja pakkudes ürginimestele potentsiaalset võimalust Aafrikast välja rändamiseks.   Geograafilised barjäärid on liikide levikut alati takistanud. Üheks taoliseks raskesti ületatavaks tõkkeks on peetud ka Sahara kõrbe. Siiski on ajapikku kuhjunud tõendid, mis viitavad, et kaugemas minevikus olid teatud Sahara osad tänasest tunduvalt niiskemad. Rännet hõlbustanud 'roheliste koridoride' olemasolu on sellest hoolimata piirkonna toonast täpset hüdroloogiat kirjeldavate mudelite puudumise tõttu jäänud vastuoluliseks. Tervikpilti otsustas üritada kolleegidega luua Hulli ülikoolis resideeriv Tom Coulthard.   Võttes aluseks viimistletud kliimamudeli ja piirkonna topograafia leidsid nad, et Aafrika mussoonvihmad oleks 100-125 tuhat aasta tagasi toonud kaugemale põhja piisavalt vett kolme rohelise koridori loomiseks. Kombineeritult oleks jõgede vooluhulga maksimum olnud võrdväärne Niiluse voohulgast neljandikuga. Ent seejuures täheldas töörühm, et Vahemere-äärse Tuneesia ja Alžeeria piiril asuva niiske regioonini oleks viinud neist kõige läänepoolsem, mil teised oleks kokku kuivanud Liibüa keskosas, jättes ürginimesed keset vaenulikku kliimavöödet.   Arheoloogilised leiud näivad tähelepanekut toetavat. Samas pidid ürginimesed siiski teatud hetkel Euraasia koloniseerimiseks taas ida suunas rändama. Coulthard oletab, et ida poole rännates toimis toetava nabanöörina Vahemeri.   Uurimus ilmus ajakirjas PLOS ONE. 
