Robootika areng ähvardab uue idülliga
 Kristjan Port Koerad olid esimesed inimeste kodustatud loomad. Täpsemalt kodustas inimene esimese halli hundi juba tükk aega enne, kui õppis põldu pidama, arvatavalt umbes 15 000 aastat tagasi. Võibolla seletab see, miks oskavad kuuekuulised lapsed matkida koerte hääli pelgalt kurja või rõõmsa ilmega koerapildi nägemise peale.   Teisalt oleme jõudnud uudsesse koerapidamisele lõppu ennustavasse olukorda. Mõnede keskkonnamõju arvestuste alusel jätab keskmise suurusega koera pidamine loodusele suurema süsinikujalajälje, kui 10 000 km aastas sõitev maastikuauto. Arvutuse aluseks on koerale toidu valmistamiseks vajaliku põllumaa suurus, et koera kaussi jõuaks aastas 164 kg liha ja 95 kg vilja.   Selliste arvutuste taga olevad uus-meremaalastest keskkonnaaktivistid tõstsid küülikud ja kanad koertest ettepoole, kuna need saab lõpuks patta panna. Lahenduseks pakkusid erinevate koduloomade loodusmõjudest raamatu kirjutanud Robert ja Brenda Vale, et aeg on mõtelda koerte söömisele. Inimese elu jätkumine planeedil vajavat uut moodi mõtlemist.   Mõtlemisest kõneldes, siis tuletaksin meelde Jeremy Taylor’i raamatut, mille pealkirja võib tõlkida kui „Polegi pärdik – otsides geene, mis teevad meist inimese”. Raamatus esitab autor hüpoteesi, et inimene on loomade kodustamisega läinud nii kaugele, et on ennastki ära kodustanud. Väite aluseks on võrdluses metsa jäänud ja kodustatud loomade hammaste, lõualuude ja kogu keha suuruse vähenemine.  Viimane siis juhul, kui lihaste asemele pole asunud rasv. Lisaks veel nähtamatu, kuid oluline muutus on seotud kodustatud looma aju massi kahanemisega. On ju aju väga kulukas organ ja kodusel loomal pole vaja nii palju „mõtelda“, kui metsa jäänud sugulastel.   Inimese arengus võib märgata sarnaseid taandumise märke. Lohutust ei tasu otsida põhjendusest, nagu oleks jätkuv tehnologiline areng tõend aju treenimisest. Otse vastupidi, inimene maksab head raha selle eest, et grupp agaramaid leiutaks midagi, tänu millele ei pea end pingutama. Seda nii füüsilises kui vaimses mõttes. Märke hiilivast trendist leiab tervisestatistikast ja kasvõi nädala teleprogrammist.   Unustamata USA lastearstide soovi märgistada hot dogid terviseriski hoiatustega, Seda mitte vorstisaia toiteväärtuse pärast, vaid seetõttu, et silindrikujuline vorstiamps võib lapse ära lämmatada. Kardetavalt on järjekorras looduse poolt silindrikujuliseks disainitud kurgid, porgandid ja banaanid.     Suur kiusatus on selle koha peal näidata täiskasvanutele sõrme ja unistada siiramast, sellisest laste ja koerte maailmast. Täiskasvanute asemele võiks kaaluda roboteid, keda valmistatakse juba piisavalt inimesesarnastena. Paistab, et lapsed saavad robotitega kiiresti hea kontakti. Ühes hiljutises uuringus kasutati roboteid edukalt lastehaiglas valulike protseduuride eel laste rahustamiseks. Arstide üllatuseks ei vähenenud roboti abil mitte ainult süstimise kartus, vaid robotitega suhelnud lapsed tervenesid teistest, tavapärasemat haiglaelu elanud lastest kiiremini.   Seega jääb lapsest, robotist ja koerast pereidüllis riskiteguriks veel koera suhtumine. Hämmastavalt on aga ka sedagi küsimust juba lahendama asutud. Koerad on oma peremeeste tähelepanelikud jälgijad. 41 koeral võimaldati teha tutvust üldjoontes ratastel kitsast kappi meenutava robotiga, mille ainukeseks füüsiliseks inimlikuks tunnuseks olid kaks motoriseeritud kinnastatud kätt. Olukordades, milles peremees esmalt suhtles robotiga, võitis rääkiv, edasi-tagasi vurav kätega vehkiv robot paljude koerte sümpaatia.   Hea kontakti jaoks pidi robot olema aktiivne, teenides vastuseks koerte tähelepanu, kaasajooksmise ja sabaliputamise. Paraku, kui ülesanne nägi ette koera käskimist, ei tahtnud karvakoonud robotile kuuletuda. Head lapsevanemad, sellega on teile antud veel võimalus end parandada, et loobuda maailma hullumajaks muutmise plaanidest. Vastasel juhul ähvardab teid väljavahetamine niipea, kui leiutatakse koerte usaldust rahuldavad ja kunstviljastamist haldavad robotid.   Ärge unustage, koerte arvutustes on teie keskkonna jalajälg nende omast moraalitult palju suurem. Ja ka liha ning pekki jätkuks oluliselt kauemaks. Igal argipäeval võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates   Portaal . 
