Tänavused pilanobelid on jagatud
 Toimetaja Piret Ehrenpreis Eile jagati 23ndat korda auhindu kummaliste ja naljakate teadusavastuste eest. Ig Nobeli preemiate laureaate jagus üle kogu maailma. Teiste seas pälvisid tunnustust teadusuuring, mis tuvastas, et joobes inimesed peavad end veetelevaks ja sõnnikumardikad orienteeruvad taevatähtede järgi, vahendab The Guardian. Auhindu annavad välja teaduseteemaline huumoriajakiri Annals of Improbable Research ja Harvardi ülikool.   Astronoomia ja bioloogia ühisauhind läks Rootsi, Austraalia, Lõuna-Aafrika, Suurbritannia ja Saksamaa teadlastele, kes leidsid, et sõnnikumardikad liiguvad tähtede järgi. Mardikad veeretavad oma palli sirgjoonel. Teadlased arvasid esmalt, et nad kasutavad orientiirina kuud ümbritsevat valguskuma. Kui aga mardikad pidasid oma sirgjoonelist trajektoori ka ööl, mil kuud ei paistnud, jõudisd teadlased järeldusele, et tegelikult on neile teenäitajaks linnutee valguskuma. Teadlaste sõnul on avastusel siiski ka kaugemale ulatuvad kasutuasalad. Näiteks võib olla sellest kasu iseliikuvate sõidukite ja robotite valmistamisel. Uurimus ilmus ajakirjas Current Biology tänavu 24. jaanuaril.  Meditsiiniauhinna pälvis Jaapanis Tokyos asuva Teikyo ülikooli teadlane Masanori Niimi, kes leidis, et südamesiirdamise operatsiooni läbi teinud hiired elasid kauem, kui neile mängiti teatud tüüpi muusikat. Kui keskmiselt elasid hiired pärast operatsiooni seitse päeva, siis Verdi ooper La Traviata hoidis hiiri elus 27 päeva. Iiri lauliku Enya loomingu kuulamine hoidis hiiri elus 11 päeva. Artikkel ilmus ajakirjas Journal of Cardiothoracic Surgery mullu 23. märtsil.   Psühholoogiaauhinnaga pärjati uuring, mis tuvastas, et inimesed peavad end joobeseisundis atraktiivsemaks. Artikkel ilmus ajakirjas British Journal of Psychology mullu 15. mail.   Arheoloogiaauhinna pälvisid  USA ja Kanada teadlased, kes keetsid pooleldi ära surnud karihiire, neelasid selle tervelt alla ning asusid siis oma väljaheidetest uurima, millised luud seedeprotsessis säilisid ja millised mitte. Vastav analüüs avaldati ajakirjas Journal of Archaeological Science 1995. aasta novembris.    Tõenäosuse valdkonnas sai auhinna šoti teadlaste uuring, mis leidis, et mida kauem on lehm lamanud, seda suurem on tõenäosus, et ta tõuseb varsti üles. Teine avastus seisnes selles, et kui lehm on korra juba üles tõusnud, siis ei ole kuigi kerge ennustada, millal ta jälle lamama heidab. Artikkel ilmus ajakirjas Applied Animal Behaviour Science 2010. aastal.   Füüsika valdkonna preemia saajad uurisid, kui nõrk peaks olema gravitatsioon, et inimene saaks joosta üle järve, ilma vette vajumata.  Selgus, et inimesed võiksid olla suutelised vee peal käima Kuul, aga suure tõenäosusega mitte Marsil. Uurimus ilmus mullu ajakirjas PLoS ONE.   Keemiaauhinnapälvinud teadlased tuvastasid, et biokeemilised protsessid, mis põhjustavad sibula lõikamisel pisarate voolamise, on keerulisemad kui varasemalt arvatud. Artikkel ilmus ajakirjas Nature 2002. aasta oktoobris.  Auhind turvalisust suurendava leiutise eest läks Gustano Pizzole, kes leiutas 1972. aastal lennuki kaaperdamisvastase süsteemi. See kukutab kaaperdaja läbi spetsiaalse luugi lõksu, kus ta seotakse kinni ja lennutatakse siis läbi spetsiaalsete uste lennukist välja. Seejärel avaneb langevari ja aheldatud kaaperdaja langeb maa poole, kus varasemalt hoiatatud politsei juba ootab ta saabumist.  Ig  Nobeli rahupreemia läks aga Valgenevene presidendile Aleksandr Lukašenkale, kes keelas avalikus kohas aplodeerimise. Auhinda tuleb tal jagada Valgevene politseiga, kes arreteeris aplodeerimise eest ühekäelise mehe.   Rahva tervise valdkonna auhinna said teadlased, kes avaldasid juba paarkümmend aastat tagasi  artikli mainekas ajakirjas American Journal of Surgery teemal, mida teha patsiendiga, kelle peenis on amputeeritud. Näpunäiteid anti mitmesuguste juhtumite puhuks. Ainuke, mis jäi lahendamata oli olukord, kui part on amputeeritud kehaosa osaliselt nahka pannud.   Iga laureaat saab preemia tänavu sularahas – 10 triljonit Zimbabwe dollarit, mis teeb kokku umbes 4 USA dollarit. 
