Arktika merejää õhenemine jätkub
 Toimetas Jaan-Juhan Oidermaa Elava Planeedi sümpoosionil esitletud polaaralasid jälgiva satelliidi Cryosat-2 poolt kogutud andmed näitavad, et Põhja-Jäämerd katva merejää ruumala on kolmandat aastat järjest vähenenud, mis annab aimu pikaajalisematest piirkonnas toimuvatest muutustest.   Arktika merejää seisukorra iseloomustamiseks juhindutakse peamiselt kahest näitajast. Jääkatte pindala on võimalik leida tavapäraste satelliidivaatlustega, misläbi on seda tehtud juba alates 1980. aastatest. Ülevaatlikumaks näitajaks on selle ruumala. Üle merepinna ulatub keskmiselt vaid kaheksandik merejääst. Näitajat jääkatte ulatusega korrutades on võimalik leida merejää ruumala.  Tervikpildi saamine nõuab seeläbi radariimpulsside kasutamist.   Taoliste vaatluste tegemisele spetsialiseerunud Cryosat-2 poolt kogutud andmed näitavad, et eelmise talve lõpuks oli koguruumala langenud alla 15 tuhande kuupkilomeetri. Hinnanguliselt moodustab see 30 aasta tagusest ajast ligikaudu poole. Õhem jääkate on mõjutanud nii kohalikku ökosüsteemi kui põliselanike elu.  Merejää paksus talveperiooodi lõpul. ESA/UCL Vaatlusandmed näitavad samas, et Põhja-Jäämere jääkatte ulatus ületab eelmise aasta sama perioodi  rekordilist näitajat pea 60% võrra. Siiski jääb see rohkem kui standardhälve võrra alla viimase 30 aasta keskmisele jääkatte ulatusele. Sulamisperiood lõppeb harilikult septembri keskpaigas. Täpsema hinnangu sellel aastal toimunud õhenemisele saab anda alles pärast selleks ajaks kogutud andmete analüüsi.   Kuigi järjepidev jääkatte õhenemine ja mitmeaastase jää järkjärguline hääbumine on kooskõlas kliimamudelite poolt ennustatuga, on inimtegevusest põhjustatud muutuste eristamine loomulikest variatsioonidest veel raskendatud.   Vaata veel: New Dimensions on Ice (ESA) 
