Toitumisharjumused kujundavad maitse-eelistusi
Toimetas Katrin Sak Santa Barbara teadlased püüdsid lahendada küsimust, miks mõni toit meile meeldib ja teine mitte? Ajakirjas Nature Neuroscience avaldatud töös uuriti neurobioloogia keskset küsimust ehk kuidas harjumused muudavad käitumist.    Kõige rohkem käsitletud, kuid seejuures siiski suhteliselt arusaamatuks jäänud käitumisega seonduv nähtus on toitumisharjumuste poolt kujundatud maitse-eelistused. Nimetatud nähtus on oluline ellujäämise seisukohast: loomad on eksisteerinud ja ellu jäänud pidevalt muutuvas toidukeskkonnas. Maitsemuutused on hästi tuntud ka inimestel, Kaug-Ida elanikud eelistavad oma toidulauale hoopis midagi muud kui lääneriikide inimesed. Ühest kultuuriruumist teise liikuvad indiviidid õpivad tüüpiliselt aktsepteerima ka kohalikke toite, millest osad võivad algselt küll eemaletõukavad tunduda.   Kasutades uurimisobjektina äädikakärbseid, tegid teadlased selgeks mehhanismi, kuidas loomad oma maitse-eelistusi muudavad; kuidas nad õpivad armastama toitu, mis neile eelnevalt ei meeldinud?   Uuringus keskenduti kamprile. Ajalooliselt on kamprit kasutatud maitselisandina paljude magustoitude, sh jäätise valmistamiseks. Äädikakärbsed õppisid kasutama kamprit-sisaldavaid toite siis, kui nad olid pikaajalisel kampridieedil.  Sellised teisenemised toimusid mehhanismi kaudu, mis hõlmas muutusi perifeersetes maitsmisretseptori neuronites. Uuringus defineeriti maitse plastilisuse rakuline ja molekulaarne alus.    Pikaajaline kokkupuude kampriga (kaks kuud elava äädikakärbse puhul mõned päevad) põhjustas vähenemist kampri poolt aktiveeritavas kanalis, mis toob rakkudesse ioone, sh kaltsiumi. Inimestele ülekantuna võib see tähendada, et korduv kokkupuude ebameeldiva toiduga nädalate või kuude jooksul viib lõpuks vastava toidu aktsepteerimiseni.    Äädikakärbeste korral leitud kampri vastumeelsuse vähenemine toimus läbi mehhanismi, mis hõlmas TRPL valgu lagundamist ensüüm E3 ubikitiin ligaasi (Ube3a) poolt. Valgu lõhustamise järgselt häirusid sünaptilised seosed. Mis vastava ensüümi aktivatsiooni põhjustab, ei ole täpselt teada, üks võimalusi võib siin olla kaltsium. Tõenäoliselt on käitumise muutuse taga nii TRPL-i tasemete alanemine kui ka sünaptiliste seoste vähenemine. Ube3a-s esineva mutatsiooni korral sellist plastilisust enam ei toimu.    Antud uuring avab molekulaarseid ja rakulisi arusaamu toitumise rolli kohta maitse-eelistuste kujunemisel. Tulevikus võiksid need arusaamad huvi pakkuda ka toiduainetööstusele.    Loe lisa: Diet experience can alter taste preferences(Science Daily) 
