Mammutid hävitas kliimamuutus, mitte armutu jaht
Toimetaja Piret EhrenpreisRootsi teadlased on leidnud tõendeid, et mammutite välja suremise taga on pigem kliimamuutus kui toonaste küttide armutu jahipidamine. DNA-analüüs näitas, et mammutite arv hakkas langema oluliselt varem, kui seni arvatud. See langeb kokku maailma kliima muutumisega, vahendab BBC. Levinud arusaam mammutitest ütleb, et tegu on vastupidava ja arvuka liigiga, mis levis omal ajal jõudsalt mitmel pool maailmas.   Rootsi teadlast andmeil oli tegemist liigiga, mis elas üle pirkondlikke kadumisi, siis jälle arvukuse tõusu  ja mitmeid rändeid. Ka Euroopas oli arvestatav mammutipopulatsioon, mis suri välja 30 000 aasta eest.   Rootsi loodusmuuseumi teadlase Love Daleni juhitud uurimisgrupp analüüsis 300 mammuti DNAproovi. Nende põhjal õnnestus teadlastel tuvastada, kui palju mammuteid teatud perioodidel maamunal kõndis ja milline oli nende rändemuster. Mida väiksema mitmekesisusega olid geneetilised proovid, seda väiksemaks võis uuritavat populatsiooni pidada.   Esimest tõsist väljasuremise riski täheldasid teadlased 120 000 aasta tagusel perioodil, kui kliima soojenes mõneks ajaks. Sel ajal langes mammutite arvukus mitmest miljonist kümnete tuhandeteni. Kui aga saabus uus jääaeg, siis mammutite arvukus taastus.   Langus, mis viis mammutid lõpliku väljasuremiseni, algas 20 000 aasta eest, kui oli jääaja kõrgaeg. See on 6000 aastat enne kliima uut soojenemist, mida seni on mammutite väljasuremise ajaks peetud.   Teadlased oletavad, et ilmselt oli jääaja kõrgaegadel nii külm, et rohtu, millest mammutid toitusid, jäi väheks. Langus jätkus, kui jääaeg taandus ning rohumaad, kus mammutid seni elasid, asendusid lõunas metsaga ja põhjas tundraga.    Mammutite välja suremise põhjus on olnud pikkade vaidluste allikaks. Ühed teadlased väidavad, et loomad surid välja, sest inimesed pidasid neile armutut jahti. Teised peavad peamiseks põhjuseks ikkagi kliimamuutust.   Viimase vastu kõneleb tõsiasi, et maailm soojenes enne mammutite lõppu, mistõttu ei saa seda liigi hävingu põhjuseks pidada. Rootsi loodusmuuseumi teadlaste uuring näitab aga, et mammutid surid jääaegade vahel tõepoolest peaaegu välja, mistõttu ei saa kliimaargumenti sugugi maha kanda.  Tuleb ka arvestada tõsiasja, et teised liigid, sealhulgas ka inimesed, hakkasid laiemalt levima samuti pärast jääaega. Nii võis sellest tulenev konkurentsi ja ka küttimise tõus olla faktorid, mis andsid mammutite lõpule viimase tõuke, kuid peamine põhjus tuli ikka kliimamuutusest.  Vastav uuring ilmus ajakirjas Proceedings of the Royal Society B.
