Täiustatud siid registreerib südamelööke
 Võrkude punumiseks ämblike poolt kasutatav siid on vastupidavaim elusorganismide poolt sünteesitav materjal. Teadlased on nüüd leidnud viisi selle teise harukordsete omadustega materjaliga – süsiniknanotorudega – katmiseks, mis muudab loodud hübriidi lisaks selle tugevdamisele elektrijuhiks, pakkudes elektroonikatööstusele uusi lahendusi.   Kuigi inimesed on loonud mitmeid materjale, mis ämblikusiidi nii tugevuse, painduvuse kui tõmbetugevuse poolest ületavad, nihkuvad selle omadused uude konteksti, kui arvestada ka selle väikest massi. Lisades sellele siidi valmistamiseks kuluva energiahulga, muutub selle kasutamine veetlevaks lahenduseks. Rakenduste hulka piirab ebamugav asjaolu, et siid ei juhi elektrit.   Selle traditsiooniliste, elektrijuhina käituvate metallidega lõimimine kahandab järsult selle venivust. Seega on otsitud abi süsiniknanotorudest. Nende tugevus ületab terast sajakordselt, mil nende mass moodustab ühendist vaid kuuendiku. Elektrijuhtivus on aga omaduse poolt võrdväärne parimate metallidega.   Rahvusvaheline töörühm eesotsas Eden Steveniga on nüüd leidnud süsiniknanotorude ja ämblike siidi lõimimiseks koduköögile võrdse keerukusega lahenduse. Kuigi siid on tavatingimustel äärmiselt sitke, muutub see märjaks saades pehmeks. Nähtuse ärakasutamiseks muutis Steven nanotorud elektriliselt laetuks, misläbi hakkasid need tõmbuma loomulikult laetud siidist niitide poole. Niisutatud segu teflonist plaatide vahel kuivatamisest piisas, et need õhukese nanotorude kihiga kaetud saaks.   Loodud materjal on kolm korda tugevam kui siid üksinda. Samuti hakkas see vastavalt niiskusele venima või kokku tõmbuma. Seega on võimalik seda lihtsalt elektrikontaktidele kinnitada. Kontrollkatses suutis töörühm materjalist vormitud pulsidetektori abil registreerida südamelöögist tingitud elektrilisi signaale.   Samas märgib töörühm, et siidi tööstuslikus koguses tootmine kujutab jätkuvalt probleemi. Ämblikusiidi lüpsvate kitsede loomisega pole seni majanduslikku edu saavutatud. Seega on abi on otsitud siidile sarnanevatest kunstmaterjalidest   Töörühma uurimus ilmus ajakirjas Nature Communications. Toimetas Jaan-Juhan Oidermaa 
