Parasiitsipelgad käituvad palgasõdurina
 Panama sipelgatega tehtud katsed näitavad, et parasiidid ei pruugi igas olukorras kahju tuua. Seeni kasvatavate sipelgate kolooniate kasvu pärssiv Megalomyrmex symmetochus'eks kutsutav sipelgaliik asub pesa ähvardava ohu korral täitma palgasõduri rolli, päästes tihti selle kindlast hävingust.   Kuigi sipelgaid ohustavad vaid vähesed nakkused, ähvardavad neid samas mitmed sotsiaalse eluviisiga parasiidid, kes koloonia poolt kogutavaid ressursse enda hüvanguks kasutavad. Teiste kulul elavad sipelgaliigid toodavad näiteks signaalkemikaale, mis peremees-sipelgaid segadusse ajavad. Nii ei suuda nad tihti sissetungijaid lihtsalt ära tunda. Ent isegi ennast varjestamata kujutab M. symmetochus'eks kutsutav liik Sericomyrmex'ena tuntud põllupidajast sipelgatele liialt tugevat vastast. Nende käsutuses olev alkaloididel põhinev keemiarelv tapab võrdselt kõiki kuuejalgseid.   Seeläbi võib M. symmetochus't kohata umbes 80% Sericomyrmex'i pesades. Parasiidid toituvad põllupidajate kasvatavatest seentest, kuid ei ütle aeg-ajalt ära ka nende vastsetest. Küllusliku toidulaua kindlustamiseks kärbivad nad regulaarselt peremees-sipelgate noorte kuningannade tiibu. Erinevalt mitmetest teistest parasiitidest on M. symmetochus'ed säilitanud seejuures arvuka tööliskasti. Sipelgapesa käikudes patrullivad reeglina sajad töölised. Ent põllupidajast sipelgaid ei ähvarda vaid sisevaenlased.   Gnamptogenys hartmani'na tuntud liik ajab rüüsteretkede käigus põllupidajad oma pesast välja, sööb nende aia seentest lagedaks ja maiustab seejärel maha jäänud vastsetega. Sericomyrmex'id ei suuda üksinda ründesalku tagasi lüüa. Ühe röövelsipelga surmamiseks kulub enamasti vähemalt kaheksa põllupidajat. Röövelsipelgad ei saavuta kindlat võitu aga M. symmetochus'e kolooniat sisaldavaid pesi rünnates. Põgenemise asemel asuvad parasiidid selle eest võitlusse, mil põllupidajatest töölised tihti pesa kaugemasse otsa põgenevad.   Rachelle Adamsi töörühma poolt Petri tassidel lavastatud konfliktsituatsioonid kinnitasid, et palgasõdurina käituvad parasiidid suudavad vastaseid kergemini surmata. Keskmiselt kulub ühe röövelsipelga tapmiseks kaks M. symmetochus't. Parasiidid suudavad lisaks röövelsipelgate rünnakuformatsiooni sassi lüüa. Nende arsenalis olev keemiarelv külvab piisavalt segadust, et panna röövlid oma liigikaaslasi hammustama. M. symmetochus'e kõrge heidutusvõime tõttu eelistavad röövelsipelgad nende kaitsvate pesade vastu võimaluse korral rüüsteretki mitte teha.   Seeläbi näib puhtalt parasitismil põhinev suhe aja jooksul arenenud peremees-sipelgatele osaliselt kasulikuks suhteks. Kuigi palgasõdurite üleval pidamine pärsib oluliselt koloonia arengut, ei takista see nende pulmalende täielikult. Seetõttu oletab töörühm, et tegu on evolutsioonilises plaanis stabiilse suhtega.   Uurimus ilmus Ameerika Ühendriikide teadusteakadeemia toimetistes. Toimetas Jaan-Juhan Oidermaa 
