Virmaliste kõrgust saab leida lihtsate vahenditega
 Priit Ennet Virmalised on ilusad ja vilguvad väga kõrgel. Virmaliste ilu, nagu ilu ikka, asub vaataja silmades, aga virmaliste kõrgust on palja silmaga väga raske kindlaks teha. Nüüd tuleb välja, et tegelikult võime virmaliste kõrgust määrata siiski ka üsna käepäraste ja taskukohaste vahenditega.   Jaapani Rahvusliku Polaaruuringute Instituudi teadlane Ryuho Kataoka avastas sellise lihtsa võtte pärast seda, kui oli Alaskal teinud ühe Jaapani planetaariumi jaoks polaartaevast 3D-filmi. Kataoka ja ta kaaslased filmisid kahe teineteisest kaheksa kilomeetri kaugusel asunud laiatarbe peegelkaameraga virmaliste sähvimist. Kui nad filmi planetaariumis näitasid ja kolmemõõtmeline efektne kujutis virmalistest tõepoolest näha oli, siis tuli Kataokal pähe, et sama tehnikaga saab ju tegelikult ka virmaliste kaugust määrata.   Põhimõte on lihtne. Teineteisest mitme kilomeetri kaugusel asuvatesse kaameratesse paistavad virmalised veidi erineva nurga all ja kui neid pilte veidi analüüsida, saame trigonomeetria abil leida virmaliste ja nende osade kaugusi ja kõrgusi. Eks enam-vähem nõndaviisi ole virmaliste asupaika määratud ju ennegi, aga et seda võiks teha tavaliste, poest ostetavate kaamerate ja GPS-seadmete abiga – see oli Kataokale ja ta kaaslastele uus mõte.   Mõte oli piisavalt uudne ja huvitav ka Euroopa Geoteaduste Liidu ajakirja Annales Geophysicaetoimetusele, kes sel teemal on nüüd kirjutise avaldanud.   Kataoka leiab, et virmaliste asukoha määramisest võiks saada uus suur amatöörteaduse valdkond, millest oleks kindlasti ka päris teadusele andmeallikana kasu. Virmalised kujutavad endas valguskiirgust, mis vallandub päikesetuule energiliste osakeste kokkupõrkel atmosfääri aatomitega tavaliselt 90-400 kilomeetri kõrgusel.   Vaata veel: Using Digital Cameras to Measure the Height of Northern Lights (Science Daily) 
